Seega tõenäosus, et molekulid omaksid sellist energiat on Täpsematel rehkendustel tuleks arvestada ka molekulide jaotust energiate järgi NB! Energia kasvab proportsionaalselt kiiruse ruuduga! Kui mitme molaarneon õhk toatemperatuuril? Kui üks mool on , siis ühes liitris on Kui suur on seejuures hapnikukontsentratsioon? Kui suur on CO2 kontsentratsioon? [CO2]=0.00037·42 = 0.0153 mM = 15 M. Mitme molaarne on vesi? 1000/18=55.6 M Ideaalgaasil puudub potentsiaalne energia Miks? Ideaalgaasi postulaadiks on, et puuduvad molekulide vahelised inetraktsioonid seega ka positsioonienergia. Miks on (paljud) taevakehad kerakujulised? Pindpinevuson pinna omaduskokku tõmbudaja väikseimat võimalikku pinda (st energiat) omandada. Eks ole olnud paljud taevakehad algselt vedelas olekus. TERMODÜNAAMIKA Jää on korrastatum kui vesi. Miks jää üldse eksisteerib? Miks üleüldse kõik ained pole suurima entroopiaga gaasilises olekus?
suhteliselt madalatel rõhkudel (1-3 MPa) ja kõrgetele temperatuuridel. Praktikas pv= RT ei kehti, sest rõhk kõrge. Igasugune ainesõktuvalt parameetritest p, v, T võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke olek. Reaalgaaside põhiomaduseks on, et neid on võimalik teatud tingimustel kondenseerida e. vedeldada. Soojusteh. vaadeldaksegi vedeliku ja auru piirkonda . Reaalgaaside iseloomustamiseks kasutatakse zp- diagrammi, kus z on kokkusurutavuse tegur), z= pv/RT (ideaalgaasil z=1, sest pv=RT). Tegur z näitab reaalgaasi omaduste kõrvale kaldumist ideaalgaasi omadustest. z sõltub gaasi rõhust ja temperatuurist ja z väärtused saab tabelitset või diagrammi kuhul. z H2 1 Ideaalgaas O2 p, Mpa temp= 0C Reaalgaaside olekuvõraandid Erinevate uurijate poolt on välja pakutud väga palju erineva kuju ja täpsusega RGOV. Klassikaliseks ja suhteliselt lihtsaks, mis küllalt täpselt kirjeldab reaalgaaside käitumist ja
on Boltzmanni konstant ja W on erinevate mikroolekute hulk, mis vastavad samale energiale. Korrapärasemal süsteemil oleks nagu madalam entroopia. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga spontaanse muutuse käigus. Entroopia muutus mittepöörduvates protsessides. Kui soojendame keha soojusmahtuvusega C temperatuurilt T1 temperatuurini T2, siis selle entroopia kasvab kui: S = C ln T2/T1 aine soojendamisel selle entroopia kasvab Kui laseme n moolil ideaalgaasil isotermiliselt paisuda ruumalast V1 kuni V2, siis selle entroopia kasvab kui S = n R ln V2/V1 gaasi isotermilisel paisumisel selle entroopia kasvab Kui surume n mooli ideaalgaasi isotermiliselt kokku rõhult P1 rõhuni P2, siis selle entroopia kahaneb kui: S = nR ln P1/P2 gaasi isotermilisel kokkusurumisel selle entroopia kahaneb NÄIDISÜL! Faasiüleminekute entroopiamuutused. Aine entroopia kasvad, kui ta sulab või aurustub. Sulamine ja keemine on isotermilised protsessid.
annaabi.ee 
