kasvuperiood lühike), pole energiarikkaid jõgesid, asend EL idapiiril / poliitiliselt ebastabiilne idanaaber Venemaa. Pärnu: E: Hea mereline ühendus, palju metsi ja maid. P: Asub Eestimaa nurgas, vähe vabrikuid ja tehaseid, jahe kliima. 2. Arutlege Eestis paiknevate "energeetikakeskuste" teemal. On need kuhugi koondunud või kas erinevates piirkondades on energia kättesaadavus, hind, kvaliteet erinev ja miks. Suuremad energeetikakeskused on koondunud IdaVirumaale. Tänu sealsetele põlevkivi kaevandustele, toodetakse põlevkivist suur osa Eesti kodumaist energiat. Lisaks põlevkivile, toodetakse Eestis ka tuule(tuulegeneraatorid) ja veeenergiat(Narva hüdroelektrijaam), kuid seda vähesemal määral. Lisaks hüdroelektrijaamale on Narvas ka Eesti Elektrijaam, mis on Eesti suurim ning Balti regiooni üks tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Eestile pakub energiateenuseid ainsana Eesti Energia
1890ndatel hakati asutama ministeeriumikoole vene rahadega, õpetajad venelased otse vene kubermangudest, allus otse haridusministeeriumile 1893. a Tartu Ülikool muudeti venekeelseks, nimetati Jurjevi ülikooliks (Tartu nimetati ümber Jurjeviks) ja venelased tõid sinna uue vaimsuse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust (u 100 tuhat inimest vahetas usku), aga tagasi luteri usku ei saanud Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal (Sahhovskoi poolt), IdaVirumaale Kuremäe klooster kõik see tõi kaasa kirjaoskuse languse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust Suhtumine venestuspoliitikasse: kaks seltskonda: tuleb minna kaasa, sest see on ainuke võimalus osaleda avalikus elus Jakob Kõrv ja tema ajaleht Valgus 1893. a läks Grenzstein ja tema leht Olevik venestuse teele, idee: tuleb kasutada venestust saksalastele viimase hoobi andmiseks, Olevik propageeris venemeelseid vaateid osa Jakobsoni pooldajaid
annaabi.ee 
