maailmas, kus juhtivat osa etendasid võimsad suurriigid. Põhiprobleem oli tagada riigi iseseisvus ja julgeolek. Kõigepealt tuli maailmas peaaegu tundmatul Eestil tõestada üldse oma õigust ja suutlikkust iseseisva riigina eksisteerida. Eesti on huvitatud headest suhetest kõigi riikidega, esmajoones suurriikide ja lähemate naabritega. Asjata lootsid Eesti poliitikud luua heanaaberlikke suhteid Venemaaga, et põhjatul idaturul kauplemisega suurt kasu lõigata. Nõukogude kommunistliku reziimi olemus normaalseid suhteid ,,kodanliku" riigiga ei võimaldanud. Eesti orienteerus tihedale koostööle ja integratsioonile Läänega, kelle abiga oli saavutatud iseseisvus ja keda peeti edaspidigi noore riigi suveräänsuse tagajaks. Eesti liberaalsele poliitilisele eliidile oli kõige vastuvõetavam liitlane Suurbritannia, kes oma põliste demokraatialiste traditsioonidega oli juba varem saanud eestlastele ideaalse ühiskonna
spetsialiseerumine ning seeläbi turuväljundi leidmine 4. Kõrgema lisandväärtusega toodete kaubanduse arendamine 5. (Ühis)turundus 6. Restruktureerimine ja läbi selle efektiivsuse suurendamine 7. Eestimaiste toodete maine parendamine, traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega
annaabi.ee 
