mõhnad (nn künklik moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Muldade lähtekivimiks on üle 80% alast moreen (Arold 2005:191). 5 Pühajärve ümbrusele iseloomulik reljeefitüüp hõlmab kõrgustiku läänetiiva kõrgema osa, kus on 40-50 m suhtelise kõrguse ja kuni 30 kraadise nõlvakaldega kõrgendikke. Neid esineb ka idatiival, kuid seal on nad madalamal. Paljudel suurtel kõrgendikel (Kuutsemägi, Savimägi, Juusa mägi) on savist 2-3 (5) m pinnakate, tasane lagi, järsud ning uhtorgudega nõlvad. Lääneosa suurvorme, keskosa madalamate vormide lagesid ning järvede kaldaid katavad peamiselt karbonaatsed viirsavid, mis on kujunenud seal siis, kui järvede veetase oli 150-160 m kõrgusel. Lavamõhnadel esineb kohati aga kuni 2-4 m paksune liivakiht (Arold 2005: 191-192).
Oru park Toilas. Neorenessanss-stiilis loss (Peterburi arhitekt Baranovski) ehitati 1897-99 looduslikult väga kaunisse kohta, kõrgele pankrannikule, Pühajõe kaldale. Omanik Peterburi suurkaupmees Jelissajev. Hoone ja suur osa pargist hävis 1941.a. Park kavandati Riia linnaaedniku Kuphaldti poolt 1900-1901. a. Maja ees vaatega jõeoru poole kunstlikud ja looduslikud terrassid. Lossi lähem ümbrus on korrapärase kujundusega, hekid, roosipeenrad, kiviktaimlad, muruparterid, puuderead. Lossi idatiival talveaed - poolkaarjas kasvuhoone, selle ees basseiniga iluaed. Sellest lõunas kuldsete kuplitega väike vene kirik. Paekaldasse tuli puude istutamiseks raiuda augud. Viljapuuaed. Lossi läheduses ja jõeorus on kasutatud palju võõrpuuliike (okaspuudest seedermändi, lehist torkavat kuuske) ja ilupõõsaid, kaugemal mere ääres ja lääne pool looduslik männimets. Jõe läänekaldal, Lipu mäel on vaatepaviljon, kust paistab loss õhtuvalguses
annaabi.ee 
