oma õpinguid jätkata. Nõukogude Liidu poolele sattusid inimsed tänu mobilisatsioonile, kuna Eesti sõjavägi oli juba aastast 1940 kuulunud Punaarmeesse. Soome poolele sattusid kuna eestlased üritasid hoiduda saksa mobilisatsiooni eest. Tagajärjed Eestile: Hakkas üksteise vastu võitlemine kuna eestlased olid laiali igal pool erinevatel pooltel. 10. Sõjategevus Eestis (1944) iseloomustus: Talvel hakkasid Idasuunast tulema Nõukogude Liit Eestile peale ja sõjategevus toimus Ida-Virumaa Sinimägedes, kus ka eestlased andsid endast parima. Talvel Hakkas Lõunasuunast tulema Nõukogude Liit Eestile peale, seda tegid nad üle kinnikülmunud Lämmi järve. Suvel toimus Tartu vallutamine. Tallinnasse tehti lasuspommitamine, mille tagajärjel sai Estonia teatrimaja kahjustada. Toimus ka vennataplussõda kuna samal poolel olnud inimesed olid sattunud probleemide tõttu eri pooltele
digikujul. Toon ära detaili sealsest koopiast. Vt järgmine lk. Vasakul härraste toonane elumaja, vaadake selle maja varjupoolses küljes asuvat suurt võlvkäiku, ilmselt värav. Taamal kasvavad puud on ilmselgelt lehtpuud. Õuel on neli inimest, reel kaks. Võibolla printerist tulnud koopial see jällegi nii hästi näha pole, lisan allikate loetellu lingi digiarhiivi pildile, sealt saab igaüks ise vaadata. Asjaolu, et taamal on ainult lehtpuud, kallutab mind idasuunast vaatamist pooldama, sest ida poolt vaadates paistab taamal praeguse mõisapargi ala, mis klindialuse kasvukohana oli ilmselt ka sel ajal kaetud lehtmetsaga. Põhja poolt vaadates aga oleks tahaplaanile jäänud Leeskuri väli (vt lisa, pilt 2), kus aga looduslikult oleks kasvanud pigem segamets või oleks olnud põld. Põhja poolt vaadatuna 13 oleks ka tornile juurdeehitatud haakpüssitorn (lipuga) osutunuks suunatuks sisehoovi.
annaabi.ee 
