See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta. Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303.aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra kristlaseks. Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat) nimetatakse seda päeva jüripäevaks. Minu arust oli Püha Jüri lihtrahva ja ülikute hulgas populaarne just usulevitajana. Toetudes sellele legendile arvan, et pühakuid kasutati inimeste mõjutamiseks, et inimesed pööraksid usku ja sellega tugevnes kirikuvõim
EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus. MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA. -) KEERULISED SUHTED NAABRITEGA (latgalitega olid olnud varasemad konfliktid, kus latgalid olid olnud allajääjad; liivlastega polnud koostööd, sest osa liivlasi võttis ristiusu vastu vabatahtlikult Kaupo juhtimisel; et idaslaavlastelt abi saada, tuli neile maksta VÕI olid nad hoopis ise vallutajad). PUUDUSID REAALSED LIITLASED. -) KATOLIKU KIRIKU TOETUS RISTISÕJALE *) Ristisõda Läänemere idakaldale võrdsustati ristisõdadega Palestiinasse, paavst kehtestas selle sõja need, kes läksid siinsesse ristisõtta, said kõikide pattude lunastuse. *) Katoliku kirik tahtis oma mõju suurendada ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina. SEE TÕI KAASA RISTIMISE. * Ristisõdijate eelised: -) Tugevam sõjategevus.
annaabi.ee 
