2007. aasta jääkatte ulatuse vähenemist peetakse siiski pigem erandlikuks, nagu ka 2005. aastal, mitte kliima soojenemise järsuks hüppeks. Mõnevõrra üllatuslik oli ka ala, mille arvelt jääkate Arktikas kahanes. Võiks eeldada, et suveperioodi intensiivse sulamise all kannatab pigem Euroopa- poolne ala, kuna sealt poolt avaldab mõju soe Põhja-Atlandi hoovus, samuti kanduvad üle Barentsi mere soojad õhuvoolud. Ent mullu vabanes suur ala jääst hoopis Põhja-Jäämere idasektoris Siberist põhjas ja Beauforti merel. Niisugust drastilist kahanemist Arktika idaosast on seletatud tavapärasemast tugevama meridionaalse sooja õhu sissevooluga Vaikselt ookeanilt ja Beringi merelt. Tugevate tuultega kuhjati tavapärasemast rohkem jääd ka Gröönimaa põhjarannikule. Viimase kinnituseks on paljud teised ekspeditsioonid andnud teada tavapärasest raskematest jääoludest Gröönimaa rannikul. Kui Arktikas on talvel üsna tavaline temperatuuri inversioon (temperatuur
Kalapüügieeskiri §15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili (1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180 360 (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00 180 (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli. (2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp. (3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.
annaabi.ee 
