Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21
kaitsesda ning loodeti austerlastele. Prantsusmaa kartis 1870-1871a kordumist ja kinldustas Saksamaaga klgneva piiri. Venemaale jeti sjas "aururulli" osa, mis pidi rndama Ida-Preisimaad. Inglismaa plaan ngi ette finantseerida liitlaseid. Saksamaa ei suutnud Prantsusmaad vallutada ja algas positsioonisda ehk "lnerindel muutusteta". 1915a kasutasid sakslased esimest korda lnerindel Ypries lahingus keemiarelva. Pikaajaline sda ei olnud Saksamaa huvides ning 1915 otsustati lbi tungida idarindest, et sundida Venemaad alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) Jti merelahing. 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1)veebruarirevolutsioon ning keiser loobus vimust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning vimule tulid kommunistid, kes astusid sjast vlja. Seega koondus Saksamaa thelepanu lnerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased
Lenin olevat selles kahelnud ja muretsenud, et mis siis, kui sakslased ikkagi alustavad pealetungi. Kui alustavad pealetungi, on sundseisus- ei saada teha etteheiteid ebasoodsale rahulepingule alla kirjutamise kohta. Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi olid valmis sellise deklaratsiooniga leppima. Saksa kindralkond oli selgelt oma eesmärkidega- 1918 kevadeks kavandati järjekordset otsustavat pealetungi läänerindel. Oli vaja saada idarindest lahti. Lõpliku otsuse uue ja viimase pealetungi korraldamiseks Vm vastu langetas Sm kõrgem pol sõjaline juhtkond 13.veebruaril. 17.veebr saadeti Petr-i radiogramm, milles anti Vm Rahvakomissaride Nõuk-le teada, et järgmisest keskpäevast loeb Sm ennast Vm-ga uuesti sõjajalal olevaks. Kohe samal päeval läks teele vasturadiogramm Berliini, Lenin teatas, et on valmis rahulepingule alla kirjutama, Sm oli sõjaettevalmistused lõpetanud, 18
annaabi.ee 
