Külm sõda oli peale Teise Maailmasõja lõppu ehk 1940. aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli plaan, mille käigus toetati
Saksamaa lõhenes ja tekkis 2 saksamaad. 6. Hiina kodusõda- Osapooled olid rahvuslik urahvapartei ja Hiina kommunistlik Partei. Toimus (1927-1936) Tulemuseks oli kõmmunistude võit. sõja tegevus lõppes aga rahulepingut ei sõlmitud 7. NATO- Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon, loodi 1949. Sõjalis poliitiine liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni pealetung. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idariikide majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1. Võidurelvastumine 2. Psühholoogiline mõjutamine 3. Majanduse nõrgestamine 4. Poliitiline võitlus Euroopas 10. - Harri Treuman- USA president aastani 1955. Toetas Berliini blokaadis
(1955). Breznevi doktriin- NL-i välispoliitika, mis takistas kõigi vahenditega mõne riigi väljaastumist VLO-st. Kui midagi idariikides muudetakse, astub NL selle vastu. (1968). Marshalli plaan- USA abiprogramm, mis aitas sõjas laastatud Euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi. (1948-52). VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949), eesmärgiks NL-i ja Idariikide majanduslik koostöö. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid. NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima inimõiguseid, toimub majandus- ja kultuurialane koostöö.
aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon (CAT) (komitee aruanded riikidevahelised ja individuaalkaebused); 1989. aasta lapse õiguste konventsioon (CRC) (komitee aruanded kohapealne kontroll). Muude ÜRO allasutuste, näiteks UNESCO (ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsioon) aktid. Euroopa Nõukogu statuut. II maailmasõja järgsel külma sõja perioodil vastandusid lääne- ja idariigid täiendavalt. Nõukogude riikide bloki loomine idas tingis läänes intensiivsemaid integratsioonipüüdeid ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), Lääne-Euroopa Liidu (WEU), Euroopa Nõukogu ja ka Euroopa ühenduste asutamist. Alguses kuulusid Euroopa Nõukogusse mittekommunistlikud riigid, ent 1996. aastal võeti ka Venemaa 39. riigina Euroopa Nõukogu liikmeks. 1949. aastal allkirjastati Londonis Euroopa Nõukogu statuut. Euroopa Nõukogu statuudi
annaabi.ee 
