Esivanematekultus Roomas - lastakse modelleerida elus, enamasti rikkurite, näod, büstid. Täpsed koopiad! 4) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse Alates Teisest puunia süjast saabuvad rooma kreekast ja idamaadest uued religioossed mõjudm nus arenevad edasi iseseisvalt. Usuline kyllus roomas on seletatav roomlaste suure tolerantsuse ja hirmuga selle ees, et mõni jumal võib marru minna kui talle nende linnas elupaika andmast keeldutakse. 5) Roomasse saabuvad idareligioonid Idareligioonid tungisid rooma koos orjadega, idamaade päriselaikega, kes jäid oma religioosete uskumuste ning kommete austajaoks. Orjad levitasid neid nendes majades, kus nad elasid, sisendades oma religioosseid tavasid alaealistele lastele keda nad kasvatasid. Rooma elanikkonna laiad maassi, usu kaotanud oma jõusse ja olemasolu mõttesse, olid eriti vastuvõtlikud mitmesugustele ebauskumustele, mis olid omased idamaistele usunditele. Veidi
Kuulutasid kalendrit(soodsad ja ebasoodsad päevad).Vesta neitsid täitsid oma funktsiooni 30 aastat. Põhieesmärk oli tseremooniate täitmisega pidevalt hädaohus oleva korra ja inimeste ning jumalate vahelise hea läbisaamise säilitamine. 5) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse Kristlaste vastu suunatud tagakiusamise põhjustas eelkõige kristlaste endi sallimatus, mida ei esinenud idakultuste juures. 6) Roomasse saabuvad idareligioonid Idausundid. Rahva põhimass oli eriti vastuvõtlik idausunditele, mis tulid Egiptusest, Süüriast, Väike-Aasiast, Pärsiast, Doonau piirkonnast. Need usundid lubasid usklikele tasuna nende usu vastu hüvesid siinses ja hauataguses elus. Mithra usund hakkab levima alates +1. saj. On algselt Pärsia jumalus, Rooma tungis Musta mere rannikult. 7) Kreeka filosoofia Roomas Alates II saj. eKr tungis kreeka filosoofia jõuliselt Rooma.
annaabi.ee 
