suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber Antarktika - läänetuulte hoovus ● Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis - Golfi hoovus ● Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused Aitäh kuulamast! :)
ning on nende kahe üleminekualaks. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu eri kliimatüüpi. Erinevad kliimatingimused põhjustavad aga erinevusi ka taimkatte iseloomus. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega. Kui mandrite idarannikuid iseloomustab suur suvine sademete hulk ja talved on suhteliselt kuivemad, siis mandrite läänepoolsetel rannikutel on olukord vastupidine. Lähistroopilises kliimavööndis on mandrite läänerannikutel vihmase talve ja kuiva suvega kliima. Kuna suurim sellise kliima ja taimkattega ala on Vahemere ümbrus, on seda loodusvööndit hakatud nimetama vahemereliste metsade alaks. Lisaks Vahemere ümbrusele leidub vahemerelisi metsi veel
säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled. · Passaathoovused. Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, mis suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid. Vaikses ookeanis kannab nime Ida- Austraalia hoovus. Kõigis kolmes ookeanis vastupäeva toimiv hoovuste süsteem kutsub esile pideva itta suunduva külma ringhoovuse ymber Antarktika, mida kutsutakse läänetuulte hoovuseks. Jõudes mandriteni (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia), pöördub üks haru sellest hoovusest põhja suunas piki rannikut üles. Lõuna-Ameerika rannikul kannab nime Peruu hoovus
900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist). Selle tõttu on ka tõusu ja mõõna nähtused tugevamad mandrite läänerannikutel. Sama jõud mõjutab ka tuuli: ekvaatori suunas puhuvad passaattuuled kalduvad lääne poole. Parasvöötmes on seetõttu valdavaks läänetuuled. Passaathoovused. Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, mis suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid. Vaikses ookeanis kannab nime Ida- Austraalia hoovus. Kõigis kolmes ookeanis vastupäeva toimiv hoovuste süsteem kutsub esile pideva itta suunduva külma ringhoovuse ymber Antarktika, mida kutsutakse läänetuulte hoovuseks. Jõudes mandriteni (Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia), pöördub üks haru sellest hoovusest põhja suunas piki rannikut üles. Lõuna-Ameerika rannikul kannab nime Peruu hoovus
annaabi.ee 
