ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürk gaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega. Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa sõdurid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Sõjategevus idarindel algas 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi IdaPreisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid Venemaa ei osanud seda ära kasutada. Saksamaa määras kriitilises olukorras idarindele uue juhtkonna ning nemad suutsid vene väed juba purustada. Edukam oli vene vägede tegevus Austria Ungari vastu. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning alustasid rünnakut Varssavi poole. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal , kus murti läbi AustriaUngari kaitseliinist
evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne´i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa loobus AustriaUngari rünnakust ja alustas Prantsusmaa soovil pealetungi IdaPreisimaale, saksa armee aga purustas Vene armee, ka idarindel tekkis positsioonisõda, mis vajas miljoniliste armeede olemasolu. Kui Türgi astus sõtta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sõja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. Aasta 1915
annaabi.ee 
