Appel, dat, maken ja apfel,dass machen..õun, tegema, (selleks) et). Alamsaksa kirjandustraditsioon ulatub 9.sajandisse, veel oli see Liivi aladel keskaegse kaubavahetuse keel. Ka hollandi ja inglise keel, millel mõlemad on oma riiklikud keele standardid, sarnanevad pigem alamsaksa, kui ülemsaksa keelega. Praegu on saksa keel üks Euroopa peamistest keeltest. Euroopas on see kõige suurema kõnelejaskonnaga. (Austin, 2008) 1.1.3 Vene keel Suurima ja idapoolseima keele, vene keele kohta kirjutab Austin (2008) järgmist: vene keeles on ligi 277 miljonit kõnelejat. 20.sajandini oli see Vene keisririigi ametlik keel. Lisaks Venemaale kasutatakse vene keelt laialdaselt ka Põhja-Aasias. Suuruselt on vene keel maailmas viies keel. Siiski on vene keele tulevik ebakindlam kui teised maailmakeeled. Vene keel on olnud Austini (2008) andmetel kasutusel Ida-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias lagunenud Nõukogude Liidu aladel. Vene keelel on kaks naaberkeelt,
Stroganovide sõjalise jõu moodustasid palgatud kasakad. Ataman Jermaki juhtimisel ületasid kasakad 1581 Uurali mäestiku ning vallutasid Siberi khaaniriigi pealinna Iskeri. Siberi koloniaalne hõivamine jätkus: 1610. aastal jõudsid kasakad Jenissei suudmesse, 1645. aastal Vaikse ookeani rannikule, kuhu esimese Vene kindlustatud asulana (ostroog) rajati Ohhotsk. 1648 purjetas kasakas Semjon Deznjov esimese eurooplasena läbi Beringi väina. Sellega oli Vene koloniaalvõim jõudnud Siberi idapoolseima punktini. Lõuna suunas jõudis Vene kolonisatsioon Mandzuuriasse, kus tekkis huvide konflikt Hiina võimudega. 1689. aastal jesuiitide vahendusel sõlmitud Nertsinski lepinguga tuli Vene kolonistidel Amuurimaalt taanduda ning Vene-Hiina piiriks määrati Stanovoi mäeahelik. Venelased said Hiinas kauplemisõiguse. Siberi ja Kaug-Ida koloniseerimine oli aeglane, kuid järjekindel protsess. Kohalik elanikkond maksustati karusnaha andamiga. 17. saj
annaabi.ee 
