1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K. Paasikivi soomlane, kes oli talvesõjaaegne minister ja sai hiljem presidendiks. Kekkonen esimene Soome riigipea, kes külastas okupeeritud Eestit. Käärikul suuskamas. Willi Brandt Saksa Liidukantsler, kes tegi kõige rohkem ära uues idapoliitikas. Richard Nixon USA president, keda valiti 2 korda presidendiks ja ta osales võimuvõitluses ning pidi presidendi ametilt tagasi astuma. Margaret Thatcher pikima ametiajaga Briti peaminister 20.sajandil. Fidel Castro kehtestas Kuubal diktaktuuri. Ronald Reager USA president, kes viis Usa 1980.aastate majanduskriisist välja. Senaator McCarthy USA senaator, kes algatas 1950. aastate algul kommunistide- ja juutidevastase poliitika. Seda poliitikat hakati nimetama makartismiks.
kaubavahetusest. Hea tahte märgina Parthia kuningas tagastas Augustusele lahingulipud ja vangi võetud Crassuse ja Antoniuse sõdurid peale kaotust Carrhae lahingus 53 a. e. Kr. Augustus omalt poolt keeldus toetamast kuninga venda Tiridates I, kes samuti pretendeeris kuningatroonile. Kuningas ei tundnud ennast troonil kindlana ja kartis vandenõusid. Oma lapsed saatis ta Rooma imperaatori hoole alla. (Seal, kus on su lapsed, on ka su süda). Augustus armastas korrata, et idapoliitikas on ta diplomaatia abil saavutanud rohkem võite kui sõdides. Ainsaks konfliktide allikaks oli armeenia küsimus. Armeenia oli puhverriigiks Rooma ja Parthia vahel. Rooma mõju Armeenias kujutas endast alalist ohtu Mesopotaamiale, Babülonile ja teistele Parthia läänepoolsetele satraapiatele. Armeenia asukoht Musta ja Kaspia mere vahel oli strateegiliselt väga tähtis. Armeenias käis sisevõitlus kahe orientatsiooni vahel. Enamik aadlikest toetas koostööd Parthiaga.
Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult Vene sõjamasina teenistusse. Saksamaa plaanides - Augustis 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Baltimaade tähtsus Vene impeeriumi sõjalis-strateegilise tugialana kasvas veelgi. Enne maailmasõda polnud suurriikidel kaugeleulatuvaid plaane Läänemere piirkonnas status quo radikaalseks muutmiseks. Sõja ajal tõusis Saksamaa idapoliitikas kesksele kohale nn dekompositsioonipoliitika, mille mõte seisnes selles, et eraldada Vene riigi läänepoolsed ääremaad ja muuta need Saksamaast sõltuvateks puhverriikideks. Nn Idapartei, kuhu kuulusid mõjukad sõjaväelased ja töösturid, ei lootnud saavutada võitu läänes ja pooldas seda, et Venemaa purustataks esimesena. Kindralfeldmarssal Paul von Hindenburgi meelest tuli Poola ja Baltimaad muuta Venemaa-vastase sõja tugialadeks. Baltisakslased tegid Saksamaal agarat
annaabi.ee 
