pruunid, hallikad, kirjud või isegi valkjad (tühjad või puudulikult arenenud seemned). Seeme on 34 mm pikk ja tal on endast kolm korda pikem pruunikas kilejas tiib, mis aitab tuulega vanempuust kaugemale kanduda. Tiib haarab mändidel seemet kahvlitaoliselt servadest. Kasvab väga suurel maa-alal Euroopas ja Aasias. Areaali põhjapoolseim punkt (70º põhjalaiust) on Loode-Norras, Siberis ulatub põhjapiir 66º laiuskraadini. Idapiir ulatub 150º idapikkuseni (Ohhoota mereni), kagu- ja lõunapiiriks on Amuuri jõgi, Sajaani ja Altai mäestik. Euroopa osas kulgeb lõunapiir 37. põhjalaiusekraadil (Karpaadid, Lõuna-Prantsusmaa, Põhja- Itaalia. Kasvab ka Briti saartel, kuid puudub Taanis. Pideva areaali kõrval esineb ka rida väiksemaid osaareaale. Kasvab ka Püreneedes, Sveitsi Alpides. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik. Väga valgusenõudlik. Juurestik on plastiline, võib moodustuda tugev sammasjuur (sügavatel,
Kr - Egiptusest sai Rooma provints 27 e.Kr ... 14 AD - Esimese Rooma keisri Augustuse valitsemisaeg 70...80. a - Colosseum (amfiteater Roomas, antiikaja suurim ehitis). 79. a - Vesuuvi purse 395. a - jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Rooma impeerium ulatus 10 pikkuskraadist läänes (Hispaania) kuni 45 idapikkuseni (Tigrise ja Eufrati vahel), 25 läänelaiusest (Egiptus) kuni 55 põhjalaiuseni (Inglismaal - Hadrianuse vall) - see oli riigipiir, mida roomlased ehitasid kaitseks barbarite rünnaku vastu. Geograafiliselt oli Rooma Impeerium väga palju sisaldav: siin olid erinevates piirkondades erinevad maastikud ja kliima. Rooma riigi ajalugu sai alguse Apenniini poolsaarelt, kus kasvasid eri liiki männid, tammed, küpressid, oliivipuud, viljapuud, loorber, lilledest levkoid, iirised, tulbid, nartsissid,
annaabi.ee 
