hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Rahvastik kasvas: 1350 Eesti alal u. 100 000 1550 u.300 000 elanikku Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad) Pärnus 1000-1200 el. Maarahvas keskajal 16. Sajandik tekkisid mõisad eestlased sattusid teoorjusesse (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) kodukariõigus mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupoegi oli 4 tüüpi: adratalupojad
Ka Taanis ning Rootsis ja tema võimu all olevas Soomes pää- ses võidule luterlus. 1530. aastal kuulutati Lävi ordumeister küll Saksa-Rooma keisri Karl V poolt ametlikult impeeriumi riigivürstiks, kuid see jäi vaid hea tahte avalduseks - Saksamaal ja kogu Lääne-Euroopas möllav ususõda ei jätnud enamaks võimalusi. Polnud enam aega tegelda ühe kauge ja metsikuvõitu põhjamaise maanurgaga. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis nüüd ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Euroopa pärast usupuhastust. Kordamisküsimused: 1. Mida halba ja mida head tõi eestlastele võõrvallutus? 2. Miks ja kuidas kujunesid teoorjus ning sunnismaisus? 3. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? 4. Kas võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks? 5. 5.Kuidas mõjutasid Vana-Liivimaad muutused Euroopas ja maailmas?
annaabi.ee 
