hukkus.“ (lk. 79) Raamatu põhiideeks on Kaali meteoriidi langemise kohta info otsimine Läänemere (ja ka laiemalt kuni Vana-Kreekani välja) kaldal elanud rahvaste pärimusest. Tolle aja inimese jaoks kukkus sisuliselt päike taevast alla ja erakordselt midagi võrreldavat olla ei saanud. „Mõtlen praegu Andrus Saareste suurejoonelisele üldistusele: meteoriit, mis lähenes idast helendava lendtähena, plahvatas Saaremaal põlema hiidtulena. Idamurretes kutsutakse meteoriiti ülekaalukalt sädemeks, läänemurretes tuleks.“ Ketlyn
äärsel maa-alal, mis ulatub 300-400 kilomeetri laiuse ja 1500 kilomeetri pikkuse ribana Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Ajalooline saami ala on ulatunud tunduvalt kaugemale lõunasse, muuhulgas kuni Soome rannikualadeni Läänemere ääres. Nimetused Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Arvukus Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami. Keel Saami (varasema nimetusega lapi) keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. Ajaks, mil läänemeresoome keeled ja saami keel ei olnud veel
tasu, nende elatusalad olid samad mis teistel mansidel. Kuigi pärast Nõukogude Liidu lagunemist on mõnel pool taastatud mansi pühapaiku, usund siiski taandub ning vähe on mansisid, kes täidavad usulisi kombetalitusi. Saamid Marju Peterson NIMETUSED Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Antiikajast alates on muud eurooplased saame nimetanud ka fennideks või finnideks. Esmakordselt mainitakse saame fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses ,,Germania", vastandades nende kehva, kuid rikkumatut loodusrahva elu rikutud lääne tsivilisatsioonile. 555. aastal mainib kreeklane Prokopius Thule elanikke skritifinne. 53 Skridfinne mainib ka Paulus Diaconus umbes 750
annaabi.ee 
