11. Kuningas riietus maani ulatuvasse purpurrüüsse. Naised kandsid salle, kuna kristlik komme keelas keha näitamist. Suursugused inimesed kandsid erksaid toone, talupoegade riietus oli must ja hall. ROMAANI KUNST 1. keskaja esimene ühtne stiil oli romaani stiil. 2. see valitses 10-12 saj eelkõige itaalias, prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal 3. lähtus kohalikest traditsioonidest ja tähtis koht oli ka idamaistel mõjudel. 4. Gooti stiilil oli juhtiv osa romaani kunstis. 5. sakraalarhidetkuur tähistab usukultusliku otstarbega hooneid ( templid, kirikud, kabelid) , profaanarhitektuur ilmaliku otstarbega arhitektuur. 6. Kõige suuremad ehitusmeistrid olid mungad. 7. iseloomulikumaks välistunnuseks olid suhteliselt väiksed aknad, paksud kivimüürid. Kirik oli võrdlemisi madal. 8. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega. 9
Vahemängule kui omaette zanrile andis nime Lope de Rueda, kes kirjutas sajandis keskpaigas palju vaimukaid vahemänge. Hispaania rahvusliku teatri üks tugevaid algelemente. Juan de Elensina ekloogid samamoodi, Vicente autod. Iga näidendi üldnimetus oli comedia. Üks varaseimaid Cervantese näidendied oli ,,Numancia``, väga patriootlik. Roomlased piiravad linna, keldid peavad vastu., tugeva isamaa armastuse motiiviga. Allegooriline näidend. Abstraktsed tegelased. Näidendid idamaistel teemadel. Süzee nagu rüütliromaanides. Aleksander Kurtna tõlkis teoseid. Lõbusad palad, milles ei puudu filosoofiline iva. ,,Salamanca koobas``, ,,Imeteater`` sama motiiv kui ,,Keisri uued rõivad``. Cervantest paelus metakirjandus (romaan romaanis, teater romaanis jne.) jutustav proosa oli kõige olulisem, lisaks lühiproosa, lope de vega oli pigem rohkem lüürik lisaks näitekirjanikule. ,,Novelas ejemplares`` näitlikud jutustused
Hallide psühholoogia ja anatoomia Kõige tähenduslikumad tulnukatest isendid, kelle peal on olnud võimalik autopsiaid ehk lahkamisi läbi viia, on olnud "Hallide tüübid". Enamus isendite umbkaudne pikkus on 105-135 cm. Pea on, võrreldes inimesega, keha suhtes suurem. Näojooni ilmestavad silmadepaarid, mida kirjeldatakse suurtena või sügavuti asetse- vatena, inimese omadega võrreldes teineteisest kaugemal ning kergelt vildakad nagu idamaistel või mongoliidsetel. Kõrvalesta ega -ava pea küljel ei ole. Nina on ebamäärane, üks või kaks väikest auku on identifitseeritud ninasõõrmetena. Suu piirkonda kirjeldatakse kui väikest pilu või pragu. Osadel juhtudel ei ole üldse suud. Tundub, et suu ei ole neil suhtlemiseks ega toitainete sissevõtmiseks. Kaelapiirkonda kirjeldatakse peenikesena ning osadel juhtudel üldse mitte nähtavana, kuna tihedalt kootud rüü on ümber. Enamus vaatlejaid kirjeldab neid huma-
annaabi.ee 
