kõrvalt.Preestriks oldi tihti elu lõpuni. Kuulutasid kalendrit(soodsad ja ebasoodsad päevad).Vesta neitsid täitsid oma funktsiooni 30 aastat. Põhieesmärk oli tseremooniate täitmisega pidevalt hädaohus oleva korra ja inimeste ning jumalate vahelise hea läbisaamise säilitamine. 5) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse Kristlaste vastu suunatud tagakiusamise põhjustas eelkõige kristlaste endi sallimatus, mida ei esinenud idakultuste juures. 6) Roomasse saabuvad idareligioonid Idausundid. Rahva põhimass oli eriti vastuvõtlik idausunditele, mis tulid Egiptusest, Süüriast, Väike-Aasiast, Pärsiast, Doonau piirkonnast. Need usundid lubasid usklikele tasuna nende usu vastu hüvesid siinses ja hauataguses elus. Mithra usund hakkab levima alates +1. saj. On algselt Pärsia jumalus, Rooma tungis Musta mere rannikult. 7) Kreeka filosoofia Roomas Alates II saj
monoteism. Roomas elas juba varakult palju juute. Askees võis tekitada võõristust. Kui käidi räbalates riietes. Igapäevased riitused ja preestrite omapärane riietud ei śokeerinud kedagi. Ei olnud midagi, mis oleks ära tinginud ära keelamise. Kristlasi kiusati taga, oli kristlaste enda sallimatus, sest see on ekslusiivne religioon, välistab kõik teised religioonid. Erakordselt võõras roomlastele. Ei esinenud ka idakultuste juures. Olla eksklusiivne ja sallimatu oli ekspansiivne. Juudiusulised oli tõmbunud omaette, ei värbanud uusi liikmeid. Kristlased keeldusid keisri jumalikustamisest, vannete andmisest(väga tähtis sõjaväes), 313 keiser Constantinus Milano ediktiga kuulutab kristluse sallitavaks usuks. Institutsioonid Võim võib olla koondunud ühe isiku kätte või kahe inimese kätte või võim, mis on suurema hulga inimeste käes. nt. Kuninga võim. Konsuli võim. Senat. Kuninga võim- rex
annaabi.ee 
