· tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest). Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt rohumaadelt, märgaladelt), mida kasutatakse biogaasi tootmisel. Biomassi kasutamise eelised: + taastuv energiaallikas; + biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud, seega ei suurenda biokütuste kasutamine süsihappegaasi kogust atmosfääris;
Pindalatoetusi saavast 840 000 hektarist rohumaadest moodustavad ainult toetuse eesmärgil hooldatavad (niidetavad) rohumaad hinnanguliselt enam kui 110 000 ha. Seega kokku on kasutamata 9 maaressurssi Eestis pea-aegu 0,4 mln ha, mis moodustab kogu põllumajandusmaast kolmandiku. Kui kogu kasutamata põllumajandusmaast kasutusele võtta 0,2 mln ha ja selle peal energiaheina (päideroog, idakitsehernes, põldtimut) kasvatama hakata, võiks saada 11 250 GWh primaarenergia väärtuses biomassi aastas. Umbes sarnase aastase toodangu annaks keskmiselt ka energiavõsa kasvatamine, kuid aastate lõikes oleks toodang muutlikum. 1.4. Geotermiline energia Geotermiliseks energiaks nimetatakse aluspõhjas tekkivat ja seal kogunevat soojust. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on
koristusaja lühidus - koristatakse varakevadel, kui varred on kuivanud. Juhul, kui sel ajal on ilma tõttu koristusaeg piiratud, on oht suurteks saagikadudeks. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Eesti Maaviljeluse Instituudi pikaajalised uurimused on näidanud, et idakitsehernes ei levi iseeneselikult kuna taim vajab arenemiseks liigiomast bakterkultuuri (Rhizobium galegae), millega seemned tuleb vahetult enne külvi töödelda ja seetõttu ei saaks pidada ida-kitsehernest loodusesse tungivaks võõrliigiks. Vanemate ida-kitseherne põldude likvideerimine ei tohiks ka probleemiks olla, kui rakendada Eesti Maaviljeluse Instituudi poolt välja töötatud agrotehnoloogiat. · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale (nisu ja rukki hübriid), kartul, suhkrupeet
NB!Lisaks paar tabelit lisamatejalidest Heintaimede kasvulaad Selle all mõeldakse taimede kasvukõrgust ja lehe massi paiknemist. Kasvulaadi järgi jagatakse heintaimed kolme rühma: 1. Pealisheinad milliste kasvukõrgus on suurem kui 50 cm. Lehe mass mood rohu saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised. Nt põld-timut, päideroog, ohtetuluste, punane ristik, idakitsehernes. 2. Alusheinad need one heintaimed milliste kõrgus on väiksem kui 50 cm. Nende taimede enamus lehti kasvab mulla pinna lähedal. Karjamaa raihein, aasnurmikas. 3. Vahepealsed mis jagatakse kaheks a)polpealishein kõrge kasvulised taimed mis on paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein. Madalakasvulised kuid kõrrelehtedega lehttaimed. Nt soonurmikas ja 1- aastane raihein
annaabi.ee 
