Selle tüübiga on põld-timut, kerahein, harilik aruhein, kõrge raikaerik, 1.a raihein, ja karjamaa raihein. 3. Tiheda puhmikuline jusshein, luhtkstevars, punane aruhein ja lamba-aruhein. 70) Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng Öiblikõieliste taimede arenemised. Esmalt areneb idujuur ja siis iduvars koos idupungaga. Kõikkidel liblikõielistel on 2 idulehte. 4-6 päeva möödudes ilmub mulla pinnale ristikutel 2 õmarat iduehte, lutsernil ja idakitsehernel 2 ovaalset idulehte. Iga 7-10 päeva möödaudes hakkavad arrenema pärislehed mis on ristikutel ja lutsernil kolmetised, idakitsehernel paaritu sulgsed. Kui mulla pinnale on tekkinud 3 päris lehte, siis iduvars mulla sees hakkab paksenema ja iduvarrele moodustuvad külgpungad. Punasele ja roosale ristikule arenevad külgpungad jämenenud iduvarre peale ja siit kasvavad ülesse taime varred. Selliseid põstiste vartega nimetatakse puhmikulise võrsumis tüübiga
Kähku on vaja,et niiskus langeks 40- 50 %-ni. Biokeemilised protsessid jätkuvad ka väiksema niiskuse sisalduse juures tapetud rakkudes. See kestab kuni heinas on niiskust 18 %. Kadude vähendamiseks on tarvis, et hein kiiresti kuivaks. Hea on kui 5-7 tunni jooksul niiskuse tase langeks 50 %-ni. Kaste ja vihmamärg rohi, kuivab halvasti. Kuivade ilmade puhul on kadude protsent 15- 20 %. Idakitsehernel varisevad lehed halvasti. Heina on kõige lihtsam kuivatada maas, toestel ja ventileeritavatel pindadel. Silo söövad kõik mäletsejalised, soodustab seedeprotsesse, rahuldab vitamiinide vajaduse ja silo sööda väärtus ei jää maha haljasööda väärtusest. Selleks,et silo tuleks hea ja vastaks nõuetele, peaks see tehtud olema kvaliteetsest lähte materjalist. Optimaalsest ajast hiljem niites seedub väga halvasti, kõrrelisi tuleb niita kõrrsumise lõpus ja liblikõielisi
annaabi.ee 
