- arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile) - Justinianus soovis vallutuspoliitika abil taastada Rooma muistse hiilguse ning purustas vandaalid Põhja-Aafrikas, vallutas Itaalia idagootidelt (sõditi 20 aastat, võideti, kuid sõda Bütsantsile äärmiselt kurnav), liitis Bütsantsiga ka Lõuna-Hispaania, Vahemere saared 3. Välisvaenlaste sissetungid - Bulgaaria 7-11. sajand - araablased 7.-11. sajand - viikingid ja Kiievi-Vene 9.-10. sajand - ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054 - türklased- seldzukid 11.sajand (vallutavad Väike-Aasia ps, asuvad elama, Bütsantsile jääb vaid Konstantinoopol+Balkani ps)
476. a. kukutas goodi päritolu keiser Romulus Augustuluse ihukaitseväe ülem Odoaker oma keisri troonilt ning saates keisrivõimu tunnused Konstantinoopoli kuulutas end Itaalia kuningaks. 493. a. vallutasid idagoodid Itaalia ning tapsid Odoakeri. Nende juht Theoderich kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja
1.2. 5. saj. etniline, religioosne ja sotsiaalne kriis 395-527 1. Justinianus I valitsemisaeg 527 565 Riigi esimene kõrgperiood oli Justinianus I valitsemisaeg, mil mõjukalt rääkis poliitikas kaasa ka tema abikaasa keisrinna Theodora. Keisri eemärgiks oli endise Rooma impeeriumi taastamine, mis suuresti sai võimalikuks tänu tema eelkäijate finants- ja sõjaväeväereformidele. Justinianus ja tema väejuhid vallutasid idagootidelt tagasi Itaalia, läänegootidelt Hispaania (osaliselt), vandaalidelt Põhja-Aafrika, täites ühtlasi ka Püha Peetruse tooli kaitsja rolli. Sidemed taasalistatud piirkondadega jäid siiski nõrgaks. Sisepoliitikas surus Justinianus maha nii rahva ülestõusud kui piiras suurmaaomanike võimu. Kirik muutus mõjusaks, kuid riigile allutatud institutsiooniks, ühtlasi hoolitses riik ketserivastase võitluse eest.. Õigusliku arengu seisukohalt oli oluline CIC koostamine. 2
annaabi.ee 
