iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning Kuningate galerii. Vimbergide tipus asetseb ristlillik
Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel
osavõtja Claude Perrault (1613-1688), kelle kavandi järgi teostati fassaad a. 1667-1674. Perrault`Louvre`i idafassaad ehk „Louvre`i kolonnaad“, nagu prantslased seda nimetavad, tekitas üldist vaimustust, sest ta vastas ülimal määral prantsuse maitsele. See on rangelt klaasitsistlik ja äärmiselt monumentaalne. Alumine korrus on kuni vaesuseni lihtne, teist ja kolmandat kaunistavad läbi kahe korruse ulatuvad korintose stiili sambad. Louvre`i idafassaadil on esmajärguline tähtsus prantsuse ehituskunsti edaspidises arengus. Claude Perrault. Louvre`i lossi idafassaad ● Francois Blondel (1617/18-1686) Blondeli ehitatud on monumentaalne Saint- Denis`võiduvärav Pariisis. Oma raamatus „Cours dàrchitecture civile“ (1675-1683) esineb ta itaalia maalilise barokkstiili teadliku vastasena ja palladianismi eestvõitlejana. Francois Blondel. Saint-Denis`võiduvärav
annaabi.ee 
