väike ja tunneme seda ohustatuna ja olgu meil õigus või mitte, me hakkame suhtuma teistesse eelarvamusega. Võib rääkida üksikisiku või kogu rahvuse seas levinud eelarvamustest. Näiteks lugesin hiljuti Soomes tehtud uuringust, mille käigus selgitati, kuidas suhtuvad soomlased oma riigis elavatesse eri rahvustesse. Uuringust tuli ilmsiks, et soomlased suhtuvad paremini Lääne-Euroopast pärit elanikesse (inglased, prantslased), halvemini idaeurooplastesse, ka eestlastesse, veel halvemini venelastesse ja kõige halvemini mustanahalistesse nagu näiteks somaallased. Mis on sellise suhtumise aluseks? Arvatavasti on selle põhjuseks eelarvamus ja otsustatakse suuresti samuti esmamulje, mitte inimese lähema tundmaõppimise alusel. Meil räägitakse praegu palju pagulaste Eestisse toomisest, olen ise näinud välismaal olles, et suuremates Euroopa riikides on palju rohkem erinevasse rassi kuuluvaid inimesi ja ka
parlamentaarne otsuste tegemise viis on end ammendanud? Kogemused mujalt ja läbi ajaloo paraku näitavad, et igal rahvahääletustel ei võida tingimata õiglasemad ja inimlikumad väärtused, nagu selle pooldajad loodavad. Rahvahääletus võib toetada surmanuhtluse taastamist, vähemuste õigusetust, hariduskulude kärpimist. Tuletagem meelde, kuidas kümme aastat tagasi Prantsusmaal osa inimeste eelarvamuslik suhtumine idaeurooplastesse keda sümboliseeris Poola torulukksepp otsustas referendumi tulemuse. Sestap ongi esindusdemokraatia olnud edukas: valitud saadikud peavad võtma vastutuse, peavad julgema hääletada riigi ja rahva huvides ning eirata kohati ülesköetud populismi. Küll aga peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas langetada edaspidi otsuseid nii, et kõigi huviliste arvamused ja mured oleksid mitte ainult ära kuulatud, vaid ka arvesse võetud. See tähendab ka, et otsuseid põhjendatakse
annaabi.ee 
