-2.saj pKr Traakia, Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse 12. Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago. Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mägirajoonid Piirkonnad kus ladina keel ei juurdunud: vahemere idabassein, Germaania 13. Ladina keele diferentseerumise tegurid - sotsiaalsed faktorid: 1. Rahvastiku struktuur: ladinakeelse rahvastiku ümberasumine, kohaliku rahvastiku latiniseerimine, kahe eelneva kombinatsioon piirkonna staatus- kui on rahulik, ei pea sinna sõjaväge viima-> vähem immigrante kohaliku rahvastiku tihedus- mida rohkem kohalikke, seda suuremas vähemuses immigrandid sisserändajate sotsiaalne päritolu- 2
Gallia, Illüüria, Kartaago. Gallias ja Ibeerias oli kiire linnade assimileerumine. Kartaago latiniseerus kiiresti ja oli kultuuriliselt hästi arenenud piirkond. b) Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mõned mägirajoonid. Ladina keelt rääkis rooma sõjavägi, kadus koos sõjaväelastega (5. saj. pKr) ja rohkem ei juurdunud. c) Täiesti latiniseerimata piirkonnad: kogu Vahemere idabassein (kreeka keele alad), mõned piirkonnad Euroopas (Germaania). Seal säilis kreeka keel ja kultuur. Germaania Reinist idapoolsed alad ei latiniseerunud Ladina keele diferentseerumine ühisprotoromaani / sardi protoromaani kontinentaalne protoromaani /
annaabi.ee 
