Alternatiivina pakuti kolme muinsuskaitseametniku koha moodustamist Kultuuriministeeriumis ja maakonnainspektorite jaotamist maavalitsuse vahel. Seejuures oli seadusemuudatusi ettevalmistav komisjon teinud ettepaneku restaureerida inspektsioon taas ametiks. 17. veebruar 2002. aastal võttis Riigikogu vastu uue, praegu kehtiva ''Muinsuskaitseseaduse''. Eesti Vabariik on ühinenud mitmete muinsuskaitsega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega: UNESCO, ICOMOS, ICOM, ICCROM, DOCOMOMO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjon, EAC, EAA, ASCE. Sügiseti korraldatakse Eestis, nagu igas teiseski Euroopa riigis, Euroopa Muinsuskaitse Päevasid. (1997. a. lülitati Tallinna Vanalinn UNESCO maailmapärandi nimekirja vaimse kultuuripärandi nimekirja on Eestist lülitatud Kihnu kultuuriruum ja Baltimaade laulu- ja tantsupidude traditsioon.) Lisaks Eesti Muinsuskaitse Seltsi jätkuvale tegutsemisele on asutatud mitmeid seltse- ja
kingaliistutehaseni Saksamaal, " rääkis Eesti delegatsiooni üks juht, kunstiakadeemia professor Mart Kalm. " Oleme valmis arutama ohustatud pärandi nimekirja kantud 34 paiga olukorda kaevanduste õõnestatud Komimaa põlismetsadest Londoni Toweri vaatekoridorideni," lisas ta. Eesti seisukohtade kujundamisel osalesid Tartu ülikooli, keskkonnaministeeriumi, kunstiakadeemia, muinsuskaitseameti, ICOMOS ERK ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti eksperdid. Komitee töötab käesoleval istungil läbi ka 169 aruannet nende maailmapärandi paikade kohta, mille seisundiga on probleeme. Tallinnalt oodatakse täpset ülevaadet vanalinna kaitsekorraldusest ja suuremate uusehitiste, antud juhul linnavalitsuse uue hoone sobivuse hindamist vanalinna vahetusse lähedusse. Samuti on linn ja UNESCO jätkuvalt erinevatel
annaabi.ee 
