tunnetuslikule teooria, mis võiks olla aluseks meie teadvusele. Cogito ergo sum uue filosoofia teooria mõtlen järelikult olen olemas. Lause ise on aga loogiliselt vigane mõtlen järelikult mõtlen, et olen. Fichte Ta oli naistevihjaka ja antisemiit. Ta pole nende asjade pärast eriti populaane ja selle tõttu ei peeta teda ka nii oluliseks, kui ta seda väärt oleks. Tema keskseks küsimuseks oli ,,ich" (mina). Ta püüdis sellest ,,minast" välja tulla. Ta lõi sellise sõna nagu ichheit minasus. Pärisnimedel ei ole sisu, neil on ainult osutus, kuid see pole päris nii. Moodustame mingisugused sisud lähtudes osutusest. NT. tihitpeale mingit rahvast nimetatakse eriti halvustavalt lähtudes levinud nimedest sakslased fritsud. Kui Matjas on unikaalne, aga matsid on juba üldnimi. Vanja on unikaalne, aga vantkad on üldnimi. Sisu on sekundaarne osutuse suhtes. Deiktilised märgid Mina otsin oma tähendust lähtudes endast kui fenomenist. Mina on deiktiline märk
keelas ära. Boehme lubas mitte enam filosofeerida. 1619 hakkas uuesti kirjutama. "Jumaliku elu kolmest printsiibist", "Mysterium magnum", "Facit viva". Boehme keelatakse, tal kästakse vaikida. Boehmel segu mitmetest vaadetest. Autodidakt. Ütles, et tõeline tunnetus on võimalik ainult lihtsameelsetele. Luthergi olevat end tajunud lihtsa mungana. On vaja ehtsamat tõetundmist - uut koidupuna. Kirjutas saksa keeles, võttis uusi sõnu kasutusele (N: ichheit, selbstheit). Panteism - jumal on kõikjal. Jumal on maailma sügavam aluspõhi. Kust pärineb see kurjus? - see on müstikute raskeim küsimus. Boehme püüab vastata ilmutusest lähtuvalt. Sellest, et Jumal end ilmutab, lähtub temast endast ilmnev vastuolu. Valgus ja pimedus tulevad nähtavale ainult teineteise najal. Jumala armastus võib ilmneda vaid tema viha taustal. See pole ortodoksne/teoloogiline õpetus. Boehmet kopeerivad mitmed hilisemad filosoofid, N: Hegel.