Hispaania draama eneseleidmises oli tähtis osa Cervantesel. Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615. aastal, kuid ilmselt olid need kirjutatud märksa varem, võimalik, et veel enne 1610. aastat. Oma varajaste (ja antud tsüklist välja jäänud) näidendite seas mainib ta eessõnas "Numancia piiramist" (Cerco de Numancia) ja "Alziiri tehingut" (Trato de Argel). "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele.Teos on tragöödia algusest lõpuni. Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast.
vaatuse põhimõtte algatajaks hoopis Cristóbal de Viruési. Kuidas ka ei oleks draama välise struktuuriga (ei mõjutanud ju sisu kuigivõrd see, et Hispaanias kujunes uusaegne draama kolme, Inglismaal, Itaalias ja Prantsusmaal aga viievaatuselisena), igatahes juba varajastes näidendeis ilmutab Cervantes elavat kujutlust ja otsingulist vaimu. "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele. 133. aastal e.m.a. vallutas Scipio Aemilianus (Noorem) Numancia (ladinapäraselt Numantia) linna, kuid see ei langenud ta kätte elavana, vaid surnuna, sest Numancia elanikud eelistasid allaandmisele kollektiivset vabasurma. Sellele taustale ehitas Cervantes näidendi süzee. Reaalsed tegelased segunevad allegoorilistega: Hispaania, Duero jõgi, Sõda, Nälg, Haigus, Kuulsus. Enne kui endalt elu võtta,
annaabi.ee 
