Numiidia triumfiga tähistati tegelikult kodusõja võitu - Caesar ei söandanud ametlikult kaasmaalaste hävitamist tähistada. Ebatavalise armu osaliseks said Egiptuse printsess Arsinoe ja Numiidia prints Juba II - nad jäeti pärast triumfi ellu. Järgmisel aastal purustas Caesar lõplikult Pompeiuse pojad ja teised väejuhid, kes võinuksid veel vabariiki taotleda. Nüüd tähistas ta ametlikult triumfi ibeeride üle. Tema juurde tulid kõikjalt saadikud auvisiidile. Egiptusest tuli kuninganna Kleopatra ise, kandes oma krooni kätel. Caesar omalt poolt laskis rahvale korraldada lõbustusi, jagada vilja ja õli ning korraldada pidusöögi, kus oli kaetud 22 000 lauda. Sõduritele ja ohvitseridele jagas ta heldelt raha. Ka oma vastaste vastu oli ta heatahtlik. Ta ei kiusanud neid, vaid püüdis lepitust otsida. Paljud senatierakonna liikmeist leppisid tekkinud seisukorraga ja asusid Caesari teenistusse
(Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj. "keltibeerid" (keldid segunesid ibeeridega) Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased Oderi, Reini, Elbe, Visla jõe orud, Põhja ja Balti mere rannik, Lõuna-Skandinaavias kujunesid välja III - II at. e. Kr. idagermaanlased (Oderi ja Visla vahel: goodid, burgundid, gepiidid, vandaalid jt.)
kultuurikeskus GUGGENHEIMI MUUSEUM. Projekti autor on s ameeriklane Frank O. Gehry [geeri]. Eemalt meenutab hoone kosmoselaeva ulmefilmist. Titaaniga kaetud välisseinad annavad kogu hoonele hõbedase läike. Muuseumi püsiekspositsioon on väike, kuid nagu kõikides Guggenheimi muuseumides saab siin tihti näha huvitavaid näitusi. Baski keel ei ole suguluses ühegi teise Euroopas kõneldava keelega. Baskid on siinsete põliselanike ibeeride järeltulijad. Vanima rahvana Euroopas puudub neil iseseisvus. Sellest annavad nad aegajalt märku pommiplahvatustega Madridis või mujal. Salomon Guggenheim [gugen´haim] oli ameerika tööstur, kelle harrastuseks sai 20. saj. kunsti kogumine. Tema erakogu tarbeks projekteeris F. L. Wright spiraalikujulise muuseumihoone New Yorki, mis avati 1959. a. Praegu on Gugenheimi muuseumil filiaalid1 Veneetsas, Berliinis, Bilbaos jm. Lähiaastatel tahetakse avada Guggenheimi muuseumi filiaal ka
6) Flamen ülempreestri pontifex maximuse abiline 7) Vestaneitsi- püha tule valvajanna Ennustamised olid tähtsad toimingud Auspicium lindude lendude jälgimine (mis ilmakaares, kui palju neid on, õhtu/hommiku eel etc) Haruspicium loomade sisikonna järgi ennustati X loeng 09.04.2012 KELDID Megaliitilised ehitised.. Nimetus keldid üldnimetus indo-euroopa hõimudele, kes asustasid Galliat. Kreeklased nim. neid galaatideks, roomlased galliateks. Keltibeerid - Ibeeride ja keltide segunemisel 6.-4. saj. e. kr. kujunenud hõim Pürenee poolsaarel Böömimaa Tsehhi Määrimaa praegune Slovakkia Pannoonia piirkond, kus asub praegune Ungari Galaatia Väike-aasia keltidega asustatud maa Antiikautoritena nimetavad kelte Hekataitos Mileetosest, Herodotos Allia lahing 387 eKr roomlased kaotasid lahingu Keldid rüüstasid Rooma linna, säilis ainult kapitoolium, kui keldid hakkasid üle müüri ronima, siis Juno templis pühad haned hakkasid kaagutama
Mudjar stiili näited on kirikud Santa Maria la Blanca (end. Sünagoog,12-13. saj) ja Santo Tom(end. Mosee,14.saj.,El Greco maalid).5-lööviline gooti stiili katedraal(end. Mosee ,1227- 1493)Hispaania tähtsamaid kirikuid,on erakordselt rikas kunstiteoste poolest(El Greco maalid,15.-16.saj.maalid.)Platereskne stiil-platero hisp.keeles kullassepp,vararenessanss,gooti+mauri+itaalia-Hospital de Santa Cruz (1484-1516) Toledo algselt ibeeride asula. al.192 e.m.a. kuulus Roomale,562-711 läänegootide kuningriigi pealinn,seejärel araablaste valduses, 1085 hispaanlased vallutasid, 1087 Kastiilia pealinn,pärast Kastiilia ühendamist Aragoniga Hispaania pealinn(kuni a-ni 1561) Alczar`i linnus 13.saj.(16.saj. ümber ehitatud), asub linna kõrgeimal punktil,1538- 1551 Juan de Herrera lõunafassaad.1936 72 päeva varemeis Hispaania kodusõja ajal.Kindluses sees olid Franco toetajad ,väljast piirasid vabariiklased.
annaabi.ee 
