Suurem osa Nigeerlastest sünnib ja sureb samas külas. Enamik külarahvast töötab põllul. Enamasti on igas külas oma ravitseja, sepp ja puusepp. Peale selle, et nad on rahvaarvult Aafrika suurim riik, on ka nende haritustase ja keskmine eluiga üks kõrgemaid Aafrikas. Õppimine toimub algkoolis emakeeles ning hiljem inglise keeles. Põhikoolis on 9 klassi ja keskkoolis 3 klassi. Kõrgharidus omandatakse ülikoolis. Tuntumad on Ibadani ja Lagose ülikoolid. Väga arenenud on ajakirjandus ja Nigeerias ilmub kokku 61 ajakirja ja ajalehte. Televiisor eksisteerib siiski ainult 3.2% elanikest. Nigeeria arhitektuuris püsivad ülekaalukalt rahvalikud ehitustavad. Majad on reljeefsete ornamentidega kaunistatud ja peamiselt savist või puust valmistatud. 20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet. Vanimaks kujutava kunsti näiteks on Noki kultuuri kuuluvad terrakotakujud. Nigeerias 12.-17.sajandil
maailmas 9. kohal. Nigeeria rahvaarvu saab hinnata vaid ligikaudselt, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. 1963 aastal loeti kokku 55,5 miljonit elanikku, järgmised loendused olid osalised või valitsuse poolt kinnitamata. 100 miljoni piir ületati esmakordselt arvatavasti 1980, kuid 1991 aasta loendati vaid 88,5 miljonit aga 1995 juba peaaegu 127 miljonit elanikku. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Tihedamalt on asustatud maa edelaosa (Ibadani ümbrus), sest seal asub endine pealinn Lagos, tänu sellele on arenenud ka linnade süsteem ja tööstus piirkonnad. Kõige vähem on elanikke riigi põhjaosas, kus on peamiselt kuivad rohtlad ja põllumajandusmaa. Rahvastikutihedus on Nigeerias kordi suurem, kui ta naaberriikides- 137,1km²/in. Naaberriikides: Benin 58,5 km²/in Niger 8,2 km²/in Tsaad 6,8 km²/in Kamerun 33,2 km²/in Soolis-vanuseline koosseis
annaabi.ee 
