· Toidulisandi nimetus · Turuleviimise kuupäev Kt1, II variant 1. Pracelsius 2. Hahneman 3. Köhavastased ravimid 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Paracelsius sveitsi arst, uusaja loodusravi isa (1494-1541). Iatrokeemilisele suunale alusepanija, haiguste põhjuseks organismis toimuvad keemilised muutused, haiguse põhjuseks teatud keemiliste ainete vähesus või puudumine, ravida tuleb vastava toidu, taimede või ravimitega, kõik ained on suures doosis mürgid. 2. Hahneman homöopaatia rajaja (1755-1843). Sarnane ravib sarnast meetod, füüsiline maailm on psüühilise maailma tihendus, raviainete efektiivsus suureneb dooside vähenedes, inimest ravitakse selliste ainete
skandalist ja reformaator. Tema panus oli see, et tuli tagasi ontoloogilise haiguskäsitluse juurde haigus sai asjaks iseeneses (mitte osa haige inimese elust, ilmavaatest, ,,karmast" vms) ning seega sai võimalikuks tõsisem materialistlik lähenemisnurk haigustekitajate otsimisele ja nendega võitlemisele. Samas oli Paracelsuse ontoloogilises lähenemises piisavalt müstikasse kaldumise võimalusi, mida Paracelsus ka tegi. Paracelsust saab pidada oluliseks tegelaseks rohuteaduse ajaloos iatrokeemilisele suunale alusepanija nägi algainetena keemilisi elemente väävel, elavhõbe ja sool. Samas oli ravimite käsitlemisel veel kinni signaturismis (mis kinnitab veel müstistsimi ja nt alkeemia seost selle mehe puhul). Kordamisküsimused · Araabia / islami kultuuri panus meditsiinilukku · Millised probleemid takistasid (arsti)teaduse arengut keskajal Euroopas · Kiriku ja meditsiini vahekord · Millised protsessid arstiteaduses iseloomustavad Renessanssi esilekerkimist