oli neil selge ettekujutus selle geomeetrilise kujundi ideaalsusest, mille puhul teoreemid pidid kehtima. Egiptlased ja babüloonlased ei olnud ideaalseid objekte kunagi tundnud; nende jaoks oli ristkülik põld, ring ratas või kaevuäär. Ilma idealisatsioonita aga ei saanud mõeldagi tõestusest siin tuli teha otsustav samm. On ka arvamus, et traditsioonilised jutustused Thalese ja Pythagorase avastustest on täiesti ebaajaloolised. Iamblichos (Sissejuhatus Nikomachose Aritmeetikasse, 10.8 Pist.): "Thales defineeris arvu kui ühtede kogumi, järgides Egiptuse vaadet, aga Egiptuses ta tegeleski teadustega." Muu teaduslik tegevus Thales oli tihedalt seotud Lähis-Ida kultuuriga. Hilisem antiiktraditsioon on üksmeelne selles, et Thales ammutas kõik oma esialgsed teaduslikud teadmised Babülooniast, Foiniikiast ja Egiptusest. Iamblichos ütleb, et oma tarkuse ammutas Thales Memphise ja
Rooma võimu alla langenud Kreeka majanduslik ja kultuuriline olukord alguses küll halvenes, kuid hakkas seejärel jälle paranema, kui jõukad roomlased asusid investeerima Kreekasse ja kreeka kultuuri. Rooma impeeriumi ajajärgul valitsesid ka mitmed kreeka kultuuri armastavad keisrid nagu Nero ja Hadrianus. Kreeka kultuuri sõpru nimetati philhelleneiks. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? uusplatonism (Plotinos, Iamblichos, Porphyrios) on sisuliselt Platoni (ideede-)õpetuse edasiarendus, kus ideede hierarhia tipus leidus koht ka ainujumalale. Samuti laenasid Platonilt varaste kristlike tekstide autorid, kelle loomingut nimetatakse patristikaks (nn varaste kiriku-isade looming). 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? * Josephus Flavius juudi päritolu, dokumenteeris ajaloosündmusi juutide
annaabi.ee 
