Löökpillid! ! 1. Mittehäälestatavad lööpillid on rütmipillid nende kõrgust ei saa reguleerida oleneb, kui kõvasti sa pilli lööd. Need on näiteks ksülofon, triangel ja gongad. ! Häälestatavad löökpillid on pillid, mida on võimalik reguleerida. Need on näiteks torukellad, marimba ja timpan. ! ! 2. Timpanid on löökpillid ja kuuluvad häälestatavate pillide hulka, ehk muudetava helikõrgusega löökpill. Timpanite tähendus tuleneb ladina keelest tympanum ja see omakorda pärineb Kreeka keelsest sõnast tumpanon ja eesti keeles tähendab see ka veel käsitrummi.! Koos ristisõdadega 13. sajandil toodi Euroopasse Araabia nakers ja seda peetakse timpanite eelkäijaks. Timpanid olid metallist korpuse või ümara põhjaga puust paaristrummid. Tavaliselt kaeti need kitsenahaga. Neid mängitakse nuiadega, millel on vildist pea aga mängiti vanasti lihtsalt pulkadega.! ...
Kindla ja mitte kindla kõlaga löökpillid Löökpillid jagunevad ehituse järgi kahte rühma - idiofonid ja membrafonid. Idifonid on niisugused löökpillid, mille valmismaterjal on ise helitekitajaks, aga membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid. Mõned mittehäälestuvad : Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalist kile. Nahka pingutatakse kruvidega, vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat ja mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmma...
annaabi.ee 
