Mein Zimmer Ich wohne zu Hause, mein Hause ist groβ. Ich habe ein eigenes Zimmer. Mein Zimmer ist klein. Die Wände sind braun. In der mitte steht mein Bett. Auf dem Bett liegt eine blau Decke und auf dem Bett sind fünf Kissen. Das Bett ist zwischen den Nachttischen, dem Tische sind weiβ. Auf dem Tisch sind eine Lampe, ein Buch und eine grüner Wecker. Über dem Bett hängt eine Bild. In der Ecke steht ein Schrank. Vor dem Fenster häng den weiβe Vorhänge. Ich mag mein Zimmer, wie es ist. Ich mag mein Bett und viele Kissen. Ich lerne in meinem Zimmer, lese, surfe im Internet und schlafe.
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsil kell 20.00 Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas Hedvig Hansonit kontserdil nimega "Rahvaste hällilaule" ja Kuressaare noori jazzmuusikuid. Kontserdil oli kaks osa. Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä". Kuressaare noored jazzmuusikud musitseerisid jazzmuusikat ja svingi, mis mulle oli natukene võõras, kuid üldiselt selline muusika mulle meeldis. Teises osas esinesid: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Tõnu Tubli. Hedvig Hanson laulis hällilaule eesti, portugali, prantsuse, vene, douala ja hispaania keeles. Mulle hakkas meeldima
Retsensioon Kristin Häng 10A "Luik" Lavastus räägib sellest, kuidas üks naine Dora leiab luige ja toob ta omale koju. Ühel päeval muutub aga luik inimeseks. Dora hakkab teda kutsuma Billiks, mida enam Bill inimkeele selgeks saab, hakkab ta oma kiindumust Dora suhtes väljendama. Doral on ka abielus poiss- sõber Kevin, kes on piimamees. Kogu tegevus toimub Dora elutoas, kus oli diivan, laud ning kast Billi jaoks. Sisustus oli
Stress Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stre...
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema.
b das Glas, die Gläser der Teller, die Teller die Tasse, die Tassen die Gabel, die Gabeln der Löffel, die Löffel das Stäbchen, die Stäbchen c 2 Er braucht einen Teller, ein Messer und eine Gabel. 3 Er braucht einen Löffel. 4 Sie braucht eine Tasse. 5 Sie braucht einen Teller und eine Gabel. 6 Er braucht ein Glas. 7a A3B1C2 b an die auf den; Akkusativ 8a 2 ins stellen 3 leg den 4 stell ins 5 ins legen 6 häng die b Lösungsvorschlag: Er hat das Sofa ins Wohnzimmer gestellt. Er hat die Gabeln auf den Tisch in der Küche gelegt. Er hat die Flaschen ins Regal gestellt. Er hat den Teppich ins Schlafzimmer gelegt. Er hat das Bild an die Wand gehängt. 9a 2 stelle ins steht im 3 hänge an die hängt an der b wohin?: legen stellen hängen wo?: liegen stehen hängen 10 2 Stell 3 stehen 4 stellst 5 liegen 6 legen
Peale selle, et tegemist on inglise keelest tuletatud värdmoodustisega, on ta kasutuselt pea sama kadunud kui ,,transistor". Tore sõnatuletis on verb ,,põllemummulema" nii juhtub katkiläinud kruusi mummudega, mis ema põlle sisse põllemummulema korjatakse (,,Kruusi lugu"). Arhailise varjundi on omandanud sõna ,,kompuuter" luuletuses ,,Kompuutri-issi", vaevalt et mõni laps enam arvutit sedasi nimetab. Noortepärasusele makstakse lõivu värdsõnadega ,,chill" ja ,,häng" luuletuses ,,Kooliaasta lõpulugu". Peamiste kõnekujunditena kasutakse antropomorfiseerimist ja personifikatsiooni, mille näited on toodud luulekogusid käsitlevates alapeatükkides. Kirjanduskriitik Kull leiab: Vilepi värsid tunduvad vahel nii ärritavalt lihtsa(meelse)d, et tekib kiusatus ise proovida. Aga see pole sugugi nii lihtne, sest laps tunneb eriti kergesti ära võltsid noodid. Vilepil on õige tooni tabamine tunduval määral õnnestunud. (Kull 2005: 2)
annaabi.ee 
