Stendhal väljendab oma teoses ,,Punane ja must" vastumeelsust seisuste vahede vastu. Psühholoogilise romaani tegevustik toimub 19. Sajandi alguses, mil päritolu oli teadmistest olulisem. Teose autor hindab isiksuse puhul mõistust ja loogikat. Loo peategelane Julien Sorel oli talupojaseisusest suure teadmistepagasiga 19 aastane noormees, kellel suur kirg lugemise vastu. Ta kõneles vabalt ladina keelt ning teadis peast ladinakeelset Uut testamenti. Julieni eeskujuks oli Napoleon, kes oli pärit töölisklassis ja sai valitsejaks. Ta seadis enesele eesmärgiks oma päritolust kõrgemale tõusta, kuid edutee jäi tal üürikeseks , kuna soovis tõusta liialt kõrgele. Eneseteostamiseks hakkas ta ära kasutama oma mehelikke võlusid, kuid selline tegutsemismall sai talle saatuslikuks ta hukati giljotiini all. Julien Sorel oli samaaegselt häbitu karjerist ja ühiskonna ohver. Vaesest puusepa perest pärit Julieni karistati kodus oma teadmistehimu tõttu, ku...
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
