juuli. "Utoopia" Utoopia on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Selle sõna väljamõtlejaks on Thomas More isiklikult. Utoopia on tuletatud kreeka eesliitest "ou-" , tähendusega "mitte", ja "topus", tähendusega "koht" ehk mitteeksisteeriv koht. Arvatakse ka, et "utoopia" on tulnud sõnast "eutopia", mis tähendab head kohta. "Utoopias" tegutsevad päriselus eksisteerinud inimesed: More, Cuthbert, Tunstall, Pieter Gillis. Ent üheks tegelaseks on ka Raphael Hythlodaeus, kes on autori kujutluspildi vili. "Utoopia" ongi põimitud läbi päriselu ja kujutluse, kusjuures kujutlust esitatakse nii tõetruult, et tahes-tahtmata tekib tunne nagu selline linn eksisteerikski. Arvatakse, et "Utoopia" on kirjutatud kritiseerimaks toonast Euroopa ühiskonda, sest More'i ajastu väärnähtused on raamatu I osas välja toodud ja II osas pealtnäha lahendatud. "Utoopia" on poliitilisest aspektist vaadatuna mõjutanud kommunismi ja anabaptismi ideoloogiat.
Vaimurikkus. Iroonia ja tõsimeelsuse segu. Utoopia 1516. Ladinakeelne. (,,Ou topos"). More'i leiutatud sõna, enne keegi ei kasutanud. Ou ei. Topos koht. Ei koht, paik, mida ei ole. Suurim viga on uskuda, et see paik on olemas. Kommjuhid arvasid küll, et seda on võimalik praktikasse rakendada. Raam on sinnapoole, nagu Dekameronilgi. More räägib endast ja ühest õpilasest ja sõbrast holandi humanistist. Nad kohtasid Antverpenis maailmaränudrit Raphael Hythlodaeus. Oli just tulnud Ameerikast (Amerigo Vespucciga koos). Maailma vallutamise protsess oli alanud. Utoopia nähemus teisest, sellisest maast, mis on täiesti teistsugune kui tolleaegne Euroopa. Raamatus ongi Hythlodaeuse jutustus. Müstifikatsioon. Allakäigu peamine allikas on jõudeelu ja lodevus, allakäigust aitab välja tuua inimeste töölerakendamine. Oli tööstusliku sissetungi vastu: ,,Lambad õgivad inimesi". Juttu ka kurjategijatele antavatest karistustest
annaabi.ee 
