Alusnahk Subkuutis (hypodermis) · Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks ehk subkuutiseks (tela subcutanea) · Üsna paks alusnahk tuharatel ja naise piimanäärmetes · Alusnahk on moodustunud kohevast side- ja rasvkoest. Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks. Peopesadel ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustavate patjadena.
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh,
Tätoveering (tattoo, tätoveering, tattoo) on protsess põhjustab püsiva pilt kehal, kohaliku kahju epidermis hypodermis koos pigment. Tavaliselt, tattoo ja oma välimust määrab kliendi või elus ja ühiskonnas. Tätoveering on iseloomulikud tunnused, tüübid, stiile ja tootmiseks. Viitab dekoratiivsed keha muutusi. · Kasutusala · Etümoloogia · Ajalugu · Liigid · Yakuza Tätoveerimine · Huvitavaid fakte 1. Kasutusala Kaasaegsed meistrid tätoveeringud professionaalse varustuse tätoveerimine, kõige levinum on induktsioon masin ja pöörlevad. 1
kollageeni sünteesi pidurdus. Nahk atrofeerub ja veresoonte seinad nõrgenevad. Selle tõttu tekivad purpur ja suuremad verevalumid. Cutis laxa korral puudub elastiin nahas, mille tõttu on nahk tavalisest vanema välimusega. Valguskahjustuse korral muutub dermise ülaosa elastiin ebanormaalseks. Sellist seisundit nimetatakse valguselastoosiks (Silm 2010: 15). 6 Alusnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud segmentideks (Hannuksela jt 2003:15). Nahaaluskoe paksus on keha eri piirkondades ja erinevatel inimestel väga erinev, näiteks rinnal, kõhul ja tuharatel on see tunduvalt paksem kui seljal ja jäsemetel (Roosalu 2006:242). Mitmes kohas kus nahaaluskude on õhuke kinnitub pärisnahk otse all olevasse sidekirmesse. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm paksune
annaabi.ee 
