märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes söövad või kaevuvad puitu. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet. Puidukahjurid võib jagada kolme rühma (niiskuslembuse järgi): * värske (toore) puidu putukad, näiteks puukooremardikas (Callidium violaceum); * kuiva puidu putukad, näiteks majasikk (Hylotrupes bajulus); 5 * kõdupuiduputukad, näiteks kõdusikk. Kahjuritõrjeks kasutatakse materjali steriliseerivat kuivatamist 80 °C juures ning kombineeritud (antiseptiline ja putukavastane) pindmist immutamist, mis hoiab ära putukanakkuse. Parim vahend on süvaimmutus. Mikroorganismide ja putukatega nakatumise ohu tõttu ei maksa vanast hoonest saadud puitu kasutada uue ehitamiseks. 2
värvikirevad mardikad. Mardikad toituvad õietolmust, väljavoolavast puumahlast või ei toitu üldse. Neid võib kohata päikesepaistelistel suvepäevadel õitel toitumas või ka raiesmikel puuvirnadel ronimas. Paljud õisi külastavad liigid meenutavad herilasi, puutüvedel elavad liigid on tagasihoidlikumat värvi. Siklaste vastsed kaevandavad puude koore all või puidus, harva rohttaimede vartes, olles levinud metsakahjurid. Areng kestab tavaliselt mitu aastat. Majasikk Hylotrupes bajulus elab kuivas puidus ja kahjustab ka Lääne-Eestis palkmaju. Suur-õiesikk Leptura rubra ronib sageli õitel Sugukond kärsaklased Curculionidae. Enamikus väikesed (1-11, harva kuni 24 mm) mardikad, kelle pea eesosa moodustab pika kärsaku, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsakul on suur tähtsus. Selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Sageli mono- või oligofaagid
annaabi.ee 
