Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees. Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja värvusetud. Hävitavad surnud kalu ja muid veeloomi. Puudukilbilised Ladinakeelne nimetus: Anostraca. Väga harva esinev liik. Eestis on leitud 2 puudukilbilist. Väga vastupidavad munad. Vastsed levivad tuulega. Vesilest ja merilest Vesilest Ladinakeelne nimetus: Hydrachnellae. Eelistab seisuvett. Värvus: erepunane, kollakas, roheline, sinine, mõnikord ka kirju. Olemas üle 2 000 liigi. Täiskasvanud isendid on ligikaudu 1-2 mm pikkused, kuid leidub ka 8 mm pikkusi. Mõned liigid elavad veetaimestikul. Sile ja ümar keha, mis sageli on kaetud ogadega. Jalad varustatud ujukarvadega. Merilest Ladinakeelne nimetus: Halacarae. Pikkus: 0,2 - 1,7 mm. Toitub vetikatest, kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende
(7. kehalüli) pearindmiku ja ümara tagakeha vahel. Lõugtundlad lõpevad küünisega, mida saab liigendi abil peita; küünise tipus avaneb mürginääre. Seedimine kehaväline, toit imetakse sisse. Lõugkobijad väikesed, isastel muutunud sugutuselundeiks. Tagakeha tipul võrgendi- näärmed, mis eritavad väga tugevat, valgulise koostisega niiti. Võrgendit (võrku) kasutatakse saagi püüdmiseks, pesa ehitamiseks, lendamiseks jne. vesilestad (Hydrachnellae, Hydracarina) Ehitus: Väikesed, enamasti mikroskoopilised. Pearindmik ja tagakeha kokku sulanud. Suised lühikesed. Lõugkobijad koos ülahuulega võivad moodustada imi- koonuse; lõugtundlad tollele ligistunud või liiguvad eraldi. Jalgu neli paari. Mujalt: Klass hiidjalgsed (Pycnogonida , Pantopoda) Ehitus: Kere väike, suur osa siseelundeist asub jalgades. Kärsa külgedel väikesed lõugtundlad ja lõugkobijad. Käimajalgu 4 või 5 paari. 46
annaabi.ee 
