oma lennuvõime ei ole oluline) on sooritanud 1988. aastal kõrbetirtsu (Schistocerca gregaria) parv, kes liikus troopiliste tuulte ning tormidega LääneAafrika rannikult üle Atlandi ookeani LääneIndia saartele Kogu distantsi pikkuseks mõõdeti 4500 km Kõige kiirem lendaja Seni suurim usaldusväärne registreeritud lennukiirus, mõõdetuna vabalennuna looduses, kuulub tondihobulaste sugukonna (Aeshnidae) kiilile Austrophlebia costalis ning see on 98 km/h Parmudel Hybomitra hinei (Diptera: Tabanidae) on emast jälitava isase lühikese lennusööstu kiiruseks mõõdetud koguni 145 km/h Väga suureks putukate lennukiirus minna ei saa, sest õhutakistus võiks nad purustada Aitäh ja tänan kuulamast !
millimeetrise kehapikkusega, neil on läbipaistvad või hallikad tiivad ning nad on kahetiivalised kärbsed. (Looduskalender 2014) Nad meenutavad väliselt suurepealisi jässaka kehaga kärbseis. Nendele üheks iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad. (Vikipeedia 2015) Kõige tavalisemalt kohatud parmuliigid Eestis saab jagada kolme rühma meelespidamimseks välimuse järgi. Kõige enam liike (perekonnad Tabanus, Atylotus, Hybomitra), nii väiksed kui suured, kuuluvad tüüpi kelle tiivad on läbipaistvad ning nende silmad on vöödilised. Perekonnal Chrysops jääb kehapikkus umbes sentimeetri piiridesse ning iseloomulikuks tunnuseks on neil tumedate laikudega tiivad. Silmad on sellel perekonnal täpilised, kirjud. Halle, marmorja tiivamustriga kolme parmu liiki perekonnast Haematopota tuntakse sõgelastena, kuna võivad rünnata soojadel öödel terve öö läbi. Lisaks on veel harva nähtav ning mesilast meenutav liik
annaabi.ee 
