Inimloomus on oma olemuses muutumatu Inimesele on olnud alati loomuomane püüelda parema elu poole ning saavutada ülim eesmärk õnn. Mõni teeb selleks personaalseid plaane, osadel on aga globaalsed visioonid, mis teostumisel muudaksid tervet maailma. Selliste visioonide tulemusel tekivad utoopiad, mis saavad eksisteerida ainult teoorias ning mille põhiväärtuseks on võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekuj...
Piibel. Darwin väitis, et inimene oli arenenud juhuslikult tuhandete aastate jooksul . See leidis pahameelt ja vastuseisu, eriti usuringkondadelt. Sellepärast ootaski ta enne 20 aastat et tõendeid koguda. (100 teadlast...) Tema peateose tõttu korraldati kiriku poolt Oxfordis koosolek kus Oxfordi piiskop Samuel Wilberforce, paljud vaimulikud ja laeva Beagle kapten Robert Fitzroy ründasid Darwinit, Thomas Henry Huxleyt ja teisi evolutsiooni pooldajaid. Wilberforce küsis Huxleylt mõnitavalt kas too põlvneb ahvist vanaema või vanaisa poolt. Ta vastas selle peale, et pigem põlvneb ta ahvist, kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin) Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (1868). 1871 Inimese põlvnemine ja suguline valik. Darwini uurimused. Mis
annaabi.ee 
