Tema esimene suurem saavutus oli 1952 aastal, kui ta avas oma esimese näituse Viennas Oma hilisematel eluaastatel jäi ta paikseks Uus-Meremaale. Seal ta omas väga suurt maa-ala ja see oli koht kus ta sai oma unistuse realiseerida ehk elada ja töötada loodusega tihedalt seotult. LOOMING Hundertwasser on teinud väga erinevaid kunsti tüüpe seal hulgas näiteks maale, riideid, lippe, postmarke jne Ta leidis endajaoks ka arhitektuuri ja disainis väga palju huvitvaid ja ebatavalisi maju, kasutades veidraid ja julgeid lahendusi. Tema tööd on tihti tehtud kasutades palju eredaid värve, loomulikke vorme ja vältides sirgeid jooni, sest tema arvates on sirged jooned need, mis viivad inimkonna hukatusse. Ning tema töödes võib näha ka palju spiraalseid kujutisi. 1 TÖÖ Tema töödes on näha väga palju seda, et ta tahab olla ainulaadne ja eristuda. Tema töödes on värvide toonidel ja
tõmmates, pidevalt tarvitamine kahjustab mälu ning taju . Ehk siiis kõik need süütud ained tekitavad tegelikuses palju kahju, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kuigi kahjuks paljud ei mõista seda enne kui asjad juba väga halvad. Võin julgelt öelda et ka minul on omad kogemused narkootikumitega, kui olin noorem ja ka lollim. Mina täpselt samamoodi nii nagu ka teised noored, tahtsin lihtsalt uusi ja huvitvaid asju proovida. Kuid võin öelda et mitte mingit kasu see mulle ei toonud, pigem just probleeme. Narkootikumide saamiseks oli raha vaja, kuna mul mingit sissetulekut endal polnud pidin ma seda vanemate rahakotis hankima, mis neile muidugi ei sobinud. Ja loomulikult muutus ka minu käitumine vaenulikuks teiste suhtes eriti veel nende vastu kes püüdsid mulle seletada et mu käitumine on vale. Lõppude lõpuks mõistin ma alles siis oma vale käitumist kuni asjad juba väga
kogu vara, lapsed jätavad oma vanemad saatuse hooleks, kurjategija laseb süütu süüdi mõista novellid keskenduvad ühele draagilisele sündmusele. Vallaku ekspressionistlikud jooned tegelase hingeelu varjamine, mille tulemusel jäävad sündmused mõistatuseks, nt Laip metsas. Tähelepanu sotsiaalsete pingete vastu, võtab luubi alla inimese saatuse, elule jalgu jäämine ulaharitlane ja silmahimu. Loodust ja sündmuspaika nägi ta maalikunstniku silmaga, tabades huvitvaid detaile. Laused on energilised ja ruttavad, kujutluspilt vaheldub kiiresti. Need iseloomulikud omadused asetavad ta realistide hulka. Ekspressionismi ja uusromantiline kirjandus jäi talle võõraks. Väga väikese teksti meistrina kirjutas novelli ,,Maanaine" toimub vähe, kuid on väga pingsalt loetav. Vallakul oli kaks loomingu perioodi: Olulisem vahe kahe perioodi vahel keel ja stiil. 1920ndate vallakul ekspressionistlikud kontastsed jooned põimuvad realistlike joontega,
annaabi.ee 
