romaan ,,Kellele lüüakse hingekella", mida peetakse üheks tema parimaks teoseks. Raamat jutustab Ameerika vabatahtlikust Hispaania kodusõjas, kes on ühinenud natsionalistide tagalas tegutsevate geriljadega. Läbi peategelaste suhete teiste grupi liikmetega kujutab Hemingway nii Hispaania rahvuslikku karakterit kui kodusõja julmust ja ebainimlikkust. Pärast oma viimast reisi Hispaaniasse ostis Hemingway omale tagasihoidliku maavalduse Kuubal. II Maailmasõda Alati sõjast huvituva kirjanikuna käis ta kajastamas ka Jaapani sissetungi Hiinasse. Teise maailmasõja ajal elas Hemingway reporterina Londonis. Ta võttis ajakirjanikuna osa nii liitlasvägede sissetungist Normandiasse 1944. aasta juunis, kui ka järgnevast Pariisi vabastamisest. Vaatamata sellele, et ta oli kõigest korrespondent, avaldas ta sõduritele muljet oma julguse ja asjatundlikkusega kõiges sõtta puutuvas. Julguse eest sõjas sai ta Pronkstähe medali. Hemingway läks 1945
minnes selleks küps või kui tal on suuri õppimisraskusi. Laps kogeb ennast ebakindlana, kui talt nõutakse liiga palju kooli, harrastuste või kodutööde suhtes või kui ta ei ole suuteline looma sõprussuhteid, ta on kiusatav või tõrjutu. Sobiv tasakaal edu, toimetuleku ja ebaõnnestumise ja pettumuste vahel kasvatavad lapsest endale lootva, võimalustesse uskuva ja maailmast huvituva kuid ka iseennast ja oma piire tundva realistliku isiksuse. Terve kooliealine tahab ja usaldab kasvada täiskasvanuks. Kool ja kooliküpsus Kui peres peetakse lapse sünnipäeva ja tordil põleb kuus küünalt, hakkab kooliminek üha sagedamini meeles mõlkuma. See sündmus puudutab kogu peret. Väikelapse ja mänguealise lapsevanemate vanemaks olemine erineb kooliealise vanemaks olemisest.