naudib metsas jalutamist väga, sest muusika läheb üle õrnaks ja sujuvaks. Kui Jane Tomi märkab muutub muusika trotsivaks ja sisse tulevad stakaatod. Sellest järeldan, et Jane on noormehe peale pahane, kuna too oli tema kirjutist solvanud. Muusika läheb üle humoorikamaks, kui Lefroy kukub oksade vahel tuuseldades ja hüüab Jane'i, kuid Jane eirab teda. Pärast esimest balli filmis, kui Jane kirjutab ärritunult, samas ka huvitunult Lefroyst on muusika kiire ja lõppeb järsult. Jane'i arvamus temast on veel halvem, sest noormees oli eelmine õhtu, ballil tantsides, öelnud Jane'i kohta midagi, mis neidu hämmastas. Kui Tom ja Austeni vend mängivad pesapalli on muusika võidukas, sest Tomil läheb mängus hästi ja hiljem on sama ka Jane'iga. Tom ja Jane armuvad ning muusika muutub sügavamaks, enam ei ole lõbus-pealiskaudne. Ballile minnes on muusika kerge, samal ajal natuke sünge. Kõik on ootusärevil ballist
Nad jalutasid tunde. Kui esialgu oli neil plaanis linna vaadata, siis tegelikult ei märganud Richardo enamat kui Kersti tuules lehvivaid pikki kiharaid, suuri rohelisi silmi, väikest kitsast suud ning kohati naljakaid, isegi kohmakaid liigutusi. Neil oli lõbus, nad naersid palju. Rääkida oli nii lihtne. Kui päike loojunud oli, helises Kersti telefon. ,,Jah, ema? Ei, olen sõbraga mere ääres. Ei, ma ei jää enam kauaks. Olgu, tsau." Richardo vaatas teda huvitunult ja küsis: ,,Kodused otsivad vist sind juba? Olen niigi kaua sind kinni hoidnud." Kersti ei tahtnud lahkumisele mõeldagi. Richardot oli huvitav kuulata, tema elu on väga huvitav olnud. Richardole meeldis Kersti reaktsiooni vaadata ja põnevil silmi jälgida. Siiski kutsus Richardo takso ning viis Kersti koju. Ta saatis ta ukseni. Siis muutusid mõlemad kurvaks ning häbelikuks. ,,Mul oli täna väga tore, aitäh õhtu eest," ütles Kersti.
annaabi.ee 
