Esimsel juhul on tegemist puhta riskiga. Selline olukord on seotud võimalike õnnetustega, nagu näiteks tulekahju, veeuputus. Puhta riski näiteks on ka maksetelaekumisrisk. Teisel juhul on tegemist spekulatiivse riskiga. Selline olikord on tüüpiline näiteks võimalikest hinnamuutustest tingitud määramatuse korral. Spekulatiivse riski puhul ei pea mitte igaüks ja mitte alati olema huvitatud selle vältimisest. Otsustaja võib teadlikult olla huvitatid speulatiivse riski olemasolust, lootes võimalike kahju aselme hoopis kasu saada. . (Paas Tiiu, lk 23) Riskiallikad ja nende koosmõju Majandusotsuste korral on tulemuse määramatus ja risk alati tingitud mitmetest eri teguritest, mida võib nimetada tulemuse kogu riski (koguriski) allikateks. Ning ka konkreetse majandusteguri osas on sageli võimalk ja kasulik eristada täpsemalt selle teguri määramatuse ja seega selle tegur poolt tingitud riski allikad
maa. 1882 algas UK tegevus Egiptuses. Tänu Suessi kanalile ei pidanud enam ümber Aafrika seilama.-1880ndate alguses puhkes Egiptuses kodusõda- UK sekkus, võttis Egiptuse oma kontrolli alla. 1881.hõivasid prantlased Tuneesia. Berliini konverents ja Bismarcki koloniaalpoliitika (Carl Peters). Berliini konverents 1882-1885, Bismarcki juhtimisel võttis osa suurem osa Euroopa juhitvaid riike. Otsustati millistel põhimõtetel toimub Aafrika kolonialiseerimine. Bismarck ise polnud algul üldse huvitatid Aafrikast ega kol.võimust. Kuid pidi hakkama sellega tegelema, kuna ei saanud paista nõrga riigina. Carl Peters- Saksa kolonialist Ida-Aafrikas, rajati Ida-Aafrika Kompanii. Aafrika jagati I maailmasõjaks pm täeisti ära. Iseseisvuse säilitasid Etioopia, Libeeria. Venemaa ei osalenud Aafrika jagamises. 1880-90 oli eriti aktiivne jagamine kuna leiti kulda ja teemante. Aafrika jagamise lõpptulemused (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia,
annaabi.ee 
