Nad võivad ka maalida ühte ja sama motiivi mitu korda , kuna valgus muutub kogu aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta. Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres. võib vaadata ka kui läbimurdu kunstiajaloos. Impressionism lõpetab selle arengu mis algab renessansist . Ja see püüdleb loodusläheduse poole. Impres. võib pidada ka uue ajastu alguseks, kuna impod avastavad uusi võiimalusi kuidas maalida (millele tähelepanu pöörada jne jne) 19. & 20. SAJANDI KUNST
Kuna Marss on moodustunud suuremal kaugusel Päikesest, kus protoplanetaarketas moodustub kergetest ainetest. Jupiteri raadius ületab Maa oma 111 korda. Saturn kuulub koos Jupiteriga gaasihiidude klassi. Uraani mass on võrreldes Neptuuniga 15% suurem. Neptuuni ümbermõõt on vaid 3% väiksem. Avastatud asteroidide arv on üle 500 000. Valisin teema sest antud teema on alati mulle huvitav olnud ning on palju saladusi mida tööd tehes teada sain. Teema oli väga huvitan ning soovitan teistelgi sellega lähemalt tutvust teha. KASUTATUD MATERJALID Loetud: 10.10.2016 Jaak Jaaniste "Füüsika XII klassile".,Koolibri, 1999 (Päikesesüsteem) http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteem.html Eesti Kosmosebüroo kodulehekülg Loetud: 17.10.2016 (Päike) http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-paeikesesuesteem/2-uncategorised/297- paeike Eesti Kosmosebüroo kodulehekülg Loetud: 17.10.2016 (Merkuur) http://www.eas
Psühhopatoloogia - kuidas üks või teine kõrvalekalle muudab arengut kõnes. Nt skisofreenia 4. LOENG Sõnale ja assotsiatsioonidele pööras tp-u Osbuni, Sebjoki teoooria. (ehk sõnadele ja nendevahelistele seostele. Chomksy koolkord tegeles lausega ja eristasid süva- ja pindstruktuuri. Järelikult on vaja seal midagi kombineerida, muuta, et jõuda süvastrukuurini. Aga neid ei huvitavnud üldse motiivid. Et vahendid neid huvitasid, aga motiivid: miks? Ei huvitan neid. Aga kirjeldasid, mida op-ne sooritada ja mis lauseid ühendada, (sidestada?) et muuta neid keerulisemaks. Moskvakoolkond tegeles: lausung + ütlus ja tekst. Sest me oma kõnes modustame tekste, mitte 1 lauset aint. Nii kuidas siis lausungid üksteist mõjutavad, kui neid on mitu: sõnajärg, sõnavalik, mõne sõna tähendust ei mõusta, kui ei tea eelnevat lausungit. Väitsid, et kõneldes meie mõte konkretiseerub!
annaabi.ee 
