Seda väidet ei tuleks aga mõista mitte nii, nagu oleks varasem mõtlemine inimest ja ühiskonda kõrvale jättes tegelenud üksnes loodusnähtustega. Physis laias tähenduses hõlmas kogu olevat tervikuna, sealhulgas muidugi ka inimest ja ühiskonda. Erinevus on aga selles, et nüüd, 5-ndal sajandil, saab inimese ühiskondlik olemine spetsiaalse teoreetilise mõtestuse esemeks. Ja see pööre iseloomustab mitte üksnes Sokratese filosoofiat, vaid ka sofistide-teoreetikute huvisuunda. Õpetus teadmise arenemisest. Vaatamata sellele, et avalikkuses kujunenud käsitus temast oli sedavõrd ekslik, tunnistab Sokrates osutatud teoses, et need vaated ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on tõesti leidnud aset üks elulooline sündmus, mis olevat saanud niisuguse arusaamatuse aluseks. Nimelt olevat kord üks tema sõber esitanud kreeklaste tähtsaima usukeskuse Delfi oraaklile küsimuse: “Kas on keegi targem kui Sokrates
nemad ise ostsid konsuldifirmasid või siis läksid nad kundede omandusse. See viitab tasakaalu rikkumisele loojate juhitavate büroode kahjuks ja direktori-te juhitavate büroode kasuks. Ettevõtlusalaste teadmiste puudulikkus on muu hulgas viinud selleni, et büroo juhtkond on andnud järele loojate palganõudmistele kaugelt üle selle taseme, mis oleks õigustatud nende töötlusväärtu-sega. Dualistliku juhitegevuse dilemma. Juhtkond peab ühendama kaks vastakat huvisuunda. Kõikidel teabeküllaste organisatsioonide juhtidel on mure, kuidas suuta ühendada erialaselt edukas probleemilahendus pikemaks ajaks püsima jäämisega. Juhtkond peab ühendama kaks vastakat eesmärki ja kaks rühma inimesi, kes veavad eri suunas. Tugevad loovisiksused ja tugevad juhid on teineteise vastandid. On harva leida mõnd vilunud ad-vokaati või arhitekti, kes ühtlasi oleks osav ettevõttejuht. Niisama haruldane on, et pädev organisatsioonikonsult oleks hea tegevdirektor.
annaabi.ee 
