aastases väetatud männiistandikus kasvas Tootsi katsealal 1 ha-l ca 40 800 ja kasekultuuris 49 700 noort puud, väetamata maal oli puude arv 10...11 korda väiksem ja nende kasv oluliselt halvem. Puude koguarvust oli männikultuuris kaske 84...93 %, mändi 3...10 % ja kuuske 4...6 %. Superfosfaadiga väetamise stimuleeriv toime on olnud kasele tugevam kui männile, arukasele tugevam kui sookasele. 6.4. Sooturism 6.4.1. Aspektid, eesmärgid, probleemid Turism - huvireisimine, matkamine eesmärgiga mingi paikkonna või maa tundmaõppimine. Järelikult sooturismi käigus püütakse tundma õppida sookooslusi. Sooturism on meil suhteliselt uus mõiste. Selles tegevuses võib eraldada mitmeid aspekte: · turistile pakutavad teenused - võimaldada inimestele aktiivset liikumist looduses ja mõõdukat füüsilist koormust - tutvustada Eestimaa looduse üldist mitmekesisust ja soode osa selles
turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust. Geograafia teadusharu, mis käsitleb maakera nii tervikuna kui ka piirkondade kaupa. Turismigeograafia keskendub turismiprotsesside geograafilisele taustale ühendades turisti "sisemise" kogemuse turismisihtkoha "välise" kogemusega. Turismigeograafia on inimgeograafia haru, mis keskendub turismiga seotud inimetegevusele ja regionaalse paiknemise geograafiale hõlmates ka nõudlusest ja
annaabi.ee 
