pedagoogiliste ja õiguslike mehhanismide teket, mille eesmärk oli inimesi oma seksuaalsusest rääkima panna. Foucault toob nende hulgas esile religioossed südametunnistuse vaatluse protseduurid ja mitmesugused teaduslikud tehnoloogiad. Ta näitab, et patukahetsuse sakrament huvitus alates 16. sajandi keskpaigast üha enam indiviidi seksuaalsusest, mis tuli puhastumise eesmärgil viimase detailini üles tunnistada. Kui algul olid patukahetsuse huvipunktis lubatud ja keelatud armuvahekorrad, siis hiljem asendus see "liha" problemaatikaga keha, aistingute, naudingu olemuse, himuruse varjatuimate võbeluste, lõbu peenimategi nüansside ja nõusoleku problemaatikaga. 2. Minupoolne arvustus tekstile Tekst on esmapilgul raskesti mõistetav ning tervikuna seda kui seksuaalsuse ajaloona käsitleda ei saa. Autori ideed ja mõtted arenevad justkui omapäi kaldudes kursist tihti kõrvale. Siiski, kui vaadelda Foucaulti käsitlust 19
Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate sündmuste puhul ning kuidas suhtuda neisse, kes olid siit ilmast juba lahkunud. 2. Eesti keskaeg Keskajal on Eesti ajaloos väga oluline roll, sest just sel pikal ajaperioodil toimub üleminek muinasajast kristlikku ja uuetüübilisse seisuslik-feodaalsesse ühiskonda. Selle perioodi keskeks oli 15.sajand. Eesti ala oli naabrite huvipunktis olnud juba kaua enne sakslaste sissetungi. Ka ristiusuga olid eestlased mõningal määral tutvunud. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandikeskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Eestlaste vabadusvõitlus lõppes Saaremaa alistumisega 1227. aastal. Vana-Liivimaa
Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv. Ennist olid kirjutanud kõik eestlasest kui maarahvast nüüd tuleb mängu linn ja selle olulisus siinses kultuuris. Huvipunktis on alamkiht, talupoeg, veidi kritiseerib ka aadlikke, mis oli tol aja väga tavatu. [[Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma
annaabi.ee 
