kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad. Kui sealiha hind tõuseb, linnuliha oma aga mitte, siis tekib loomulikult stiimul tuua senisest sagedamini lõunalaual just viimast. Koostegevusteooria: Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast! DS: olukorrad, kus huvikonfliktid takistavad ühishuvide realiseerimist ja puudub ühepoolne lahendus. iga indiviid kardab, et teised võivad tema panust ühishuvi heaks ära kasutada, tal endal on stiimul oma panust tagasi hoida (viilida) ja jätta kõik ühishuviga seotud kulud (,,töö ja vaev") teiste partnerite kanda. Selektiivsed stiimulid, mis otseselt seostuvad asjaosalise panusega: Ametiühingud pakuvad oma liikmetele lisaks avalikele hüvistele ka selektiivseid, ainult neile
· Ühised huvid tekivad koostöökasusid tõotava koostegevuse baasil, vastandlikud huvid aga oma panuse andmisel koostöökasude genereerimisse ja lõpuks kujunenud koostöökasude jaotamisel. · Sellises olukorras vajame me hoopis teistsugust teooriat, kui ühe üksiku indiviidi otsuste uurimisel. · Ainult ühiste huvide eeldus jätab vaatlusest välja võimalikud huvikonfliktid. Ometigi on need sageli põhjuseks, miks vägagi selged ühishuvid (näiteks looduskaitse või teadmispõhise majanduse edendamise valdkonnas) jäävad realiseerimata. · Vastupidi on samuti halb, sest keskendumine üksnes huvikonfliktidele võib jätta varju vastava koostegevusega seotud koostöökasude võimalused. Paraku on just selline vaatenurk sageli aluseks tulistele jaotusdiskussioonidele,
iga valiku korral. 3. kollektiivne enesepiirang - Ainult oma tegevuse kollektiivse enesepiiranguga jõutakse koostöökasudeni. Kollektiivse enesepiirangu vahendiks on mingi institutsionaalne reegel, mis peab aitama ületada nii motivatsiooni- kui ka informatsiooniprobleemid, st muutma situatsiooni stiimuleid ja tegema selle ka asjaosalistele teatavaks Erinevad huvistruktuurid: Ühismängud puuduvad huvikonfliktid nt Kaks potentsiaalset äripartnerit, proua ja härra, tahaksid meelsasti kohtuda, et edasise äri üle plaani pidada. Nende ainuke probleem on sobiva aja ja koha paikapanek. Et mõlema jaoks on kohtumine dominantne strateegia, ei tohiks kokkuleppimine olla suur probleem. Konfliktimängud ehk nullsummamängud - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Erinevate
annaabi.ee 
